Salapärased silmad(Eesti keeles) [Lõpetatud]

23. osa

Ükskõik, kui palju ma ka ei ütleks, et ma soovin oma endist elu tagasi, siis fakt on see, et tegelikult ma seda ei taha. Mulle meeldib see. Hea küll, mitte see, et ma midagi aru ei saa, aga mu elu pole igav. See on seiklus ja ma armastan seiklusi.

Lucas lahkus juba tunde tagasi, võttes sõrmuse kahjuks kaasa, lubades seda lähemalt uurida ning siis kindlasti tagasi tuua. Elame, näeme, kas ta tõesti teeb seda. Ja kui ei tee, siis teadku, et teda ootab midagi, mis pole hea.

Tegelikult pidin ma juba ammu magama, kell näitas kella kolme hommikul ning äratuskella tirisemiseni on halastamatult vähe aega. Ent ometi ei tule mulle uni. Üritan lambaid lugeda, kuid seletamatult kombel, ei tahtnud lambad üle aia hüpata ja mu mõtted rändavad mujale.

Ma mõtlen Elizabethile, Riley'le ja Ceciliale, sest nende lugu on mind huvitama hakkanud. Millegi pärast on mul tunne, et see ei lõppenud hästi. Järsku ma tean, et nii ongi. Sõna „traagiline“ tuleb mulle ootamatult pähe ja ma ei saa sellest enam lahti. Traagiline, traagiline, traagiline. Korrutan seda vaikselt ning järgmisena kuulen äratuskella tirinat. Jäingi vist lõpuks magama.

Kummalisel kombel ei tunne ma üldse väsimust. Ma tunnen end reipalt ning võib öelda, et ma isegi hüppan voodist välja ning sealt lähen omaette ümisedes vannituppa. Ma olen varahommikul heas tujus ning see on väga tavatu.

Kehitan hambaid pestes õlgu ega mõtle enam sellest. Kui nii siis nii. Parem valmistun tänaseks seikluseks. Ja hoidku keegi oma piip ja prillid, kuid täna peaks igav päev tulema.

Kui ma uksest välja astun, pean esmalt silmi pilgutama, sest päike on liiga ere. Lõpuks ometi on kevad oma võludega kätte jõudnud. Kortsutan kulmu, kui mulle seoses sellega meenub, et mu seitsmeteistkümnes sünnipäev on järgmise nädala lõpus. Neliteist aprill, päev mida Lucas mainis. Ilmselgelt on see päev, mis pole ainult minu sünnipäeva poolest oluline.

Selleks ajaks, kui ma koolimajja sisenen on minu tuju paari pügala võrra langenud ja mul on Mayale naeratamise osas raskusi.

„Kuidas sul läheb?“ pärib neiu veidi ebalevalt ning näpib samal ajal oma tumedaid pikki juukseid.

„Hästi,“ vastan kiirelt ja õigupoolest pole see vale. „Kuidas sinul?“ küsin, kuid ei tunne selle vastu erilist huvi.

Maya naeratab ning tänu sellele läheb kogu tema nägu särama. „Mul läheb väga hästi,“ lausub ta, hääl kõlamas veidi enesekindlamalt, kui enne.

Tahtmatult vastan talle samaga ja tunnen hea meelt, et temaga on kõik hästi. Tundub, et Tessa on lõpuks tema kiusamisest loobunud.

Esimesed kaks tundi mööduvad rahulikult ja ma isegi kuulan õpetajaid, kuig nende jutt pole huvitav. Jordan üritab minuga paar korda juttu alustada, kuid ma ei tee temast väljagi. Kas talle tõesti ei jõudnud kohale, et ma pole temast huvitatud? Idioot.

Kolmas on tund on ajalugu ning igavuse peletamiseks vean ma vihikusse suvalisi jooni. Õpetaja peaks juba viis minutit tagasi klassis olema, kuid siiani pole ta saabunud. Olen täiesti omas mullis ega pane tähelegi, kui klass ühtäkki hämmeldunult sumisema hakkab. Alles siis, kui kuulen tuttavat häält, mis kohe kindlasti ei tohiks siin olla, tõstan pilgu ja pean end kõvasti tagasi hoidma, et tema peale mitte karjuma hakkata.

Klassi ees seisab nimelt Michael, kes on täpselt sellise näoga nagu hakkaks ta mulle ajalugu õpetama, ainult et see pole võimalik. See pole loogiline. Ja kui nüüd mõtlema hakkata, siis mu elu pole üldse loogiline, seega võib Michael vabalt õpetaja olla. Ainult, et see...lihtsalt pole õige.

„Tere!“ alustab Michael naeratades. „Mina olen teie uus ajalooõpetaja,“ selgitab ta ning juba kuulen oma klassiõdede erutunuid sosinaid.

Pööritan silmi ja sama teevad mu klassivennad. Nemad on lihtsalt kadedad, sest Michael näeb hmm... palju parem välja, kui nemad, kes käivad oma kottis teksadega ringi ja kuulavad tunni ajal räppi. Aga mina? Ma olen lihtsalt kuradima vihane ja segaduses, sest see tähendab seda, et ma pean Michaelit vähemalt kolm korda nädalas nägema ja mis kõige hullem, ma olen sunnitud temaga viisakalt käituma. Ma kardan, et ma ei suuda seda.