Bella armastuslugu 1. raamat

Sport

    #Selle loo juurde võite kuulata TEA PARTY ma ise lihtsalt kuulasin seda. EI OLE KOHUSTUSLIK.

 Olin juba üle tunni jooksnud ning hakkasin kodu poole tagasi minema. Olin juba peaaegu poole tagasitee peal, kui otsustasin puhata. Venitasin ennast ning istusin. Olin puhanud ning alustasin tagasi teekonda ning järgmisel hetkel ....  pidurdas mu kõrval must buss ning sealt kargasid mehed välja ning panid mulle lapi nina ja suu juurde. See juhtus nii ootamatult, et ma ei suutnud isegi ennest enam liigutada ja siis vajusid mu silmad kinni. 

-----Rooberti vt-----

Ärkasin ja kell oli 10. Voodi oli tühi seega järeldasin, et Bella on all. Sättisin ennast ehk panin riidesse ja pesin hambad. Läksin alla kööki. Kõik olid seal välja arvatud Bella. Ma ei pannud seda eriti märkimisväärseks, sest võibolla oli ta vetsus. Möödus 10 min, 15 min, 20 min. See tekitas muret ning läksin ja tegin tiiru nii majas sees, kui ka väljas, kuid keda ei ole on Bella. Istusin elutuppa ning arutlesin, et kus Bella olla saab?, kui ühel hetkel tuli Kert ja küsis: " Noh väsitasime Bella eile ära jah? " ise naerdes. "Bellat ei ole kusgil. Ta on kadunud. " ütlesin tõsiselt Kerdile öeldes, mille peale tema naer lakkas ning ta mu kõrvale istus. Panin näo käte vahele, et ennast koguda. " Kuule ära lollita. Kas sa räägid tõsiselt? " ning ma ainult noogutasin talle vastuseks. " Me peame seda teistele ütlema. Kas te läksite tülli?" "Ei ja jah me peaksime vist tõesti testele seda ütlema.

Kogunemine hüüdis Kert ning mõne hetke pärast olid kõik elutoas. " Kus Bella on? " küsis Sofia kohale jõudes ja silmadega mööda tuba käies. " Sellepärast me teid siia kutsusimegi. Teda ei ole kusagil ja ma palun, kas te aitaksite mul ta üles otsida. Ta on mulleväga kallis ja ta ei oleks jooksnud ära. Midagi on väga valesti ja ma ei suuda seda endale andestada, kui ma Bella peaksin kaotama." mu silmadesse tekkisid pisarad ja ma ei suutnud enam midagi öelda. " Kes aitavad Robertil Bellat otsida?" Kõik tõstsid käed ja ütlesid " MINA" seega olid kõik mulle abiks, mis oli mulle suur kergendus.

-----Bella vt-----

"Mehed ta ärkab" ütles keegi tugeva häälega. Avasin silmad ning olin uimane. Olin pimedas ruumis ning harjusin valgusega. Minu ees seisid 7 meest. Ma ei näinud nende nägusid. Üks oli teistest suurem ja tundus, et ta oli organisatsiooni boss.  Ta astus mulle lähemale ja kummardus mu poole. Vaatasin ennast ja olin seotud tooli külge. Rabelesin, kuid kasutult. Ma olin nii õnnetu, kuid ei näidanud seda välja ja olin emotsioonitu. " Kes te olete ja mida te tahate minust? " küsisinn meestelt.  4 meest muigasid rõvedalt ning Boss ütles " Sa tead neid tüüpe ja varsti tead sa ka ülejäänusid ja me jääme igavesti sinu mällu. " nüüd naersid kõik ja paar meest hõõrusid käsi ja mõned tegid vaatasidmind kavalate nägudega. " Kas sa mäletad neid 4 meest ühelt peolt, kus sa käisid? " Kissitasin silmi ja ütlesin " Aga ma ei näe ju teie nägusid" 4 meest astusid minu poole aknast tule valguse kätte. Ei ei ei eiiiii "MIDA TE MINUST TAHATE?" karjusin ise ennast proovides lahti rabeleda. " Teatud asju ning kui sa ei nõusti siis on meil oma meetodid." "Te olete värdjad!!! Laske mind lahti!! "karjusin aina kõvemini. "Mitte enne, kui vastad meie küsimustele ja täidad meie soovid. "Hakkake juba pihda, värdjad!" ning mees alustas "Kus on KODU?" ning tuli mulle ainult lähemale. "Kas te mõtlete minu kodu või? tegin näo nagu ei saaks ma aru millest jutt on. "Me räägime Toni baasist!" ja mehe näolt oli kadunud naeratus. "Kes on TONI?!?!" loomulikult ei ütle ma neile, kus KODU on, sest ma ei reedaks neid kunagi. Boss sai vihaseks ning lõi mind näkku mille tagajärjel mul põsk huugama hakkas. "Sa ead võga hästi, kes on Toni!" karjus mees. "Ma ei tea" kuid sain sellele järgnevalt tugeva laksu taaskord näkku. "Sa väike plika!!!!! ütle kohe ja ma lasen sind lahti " võttes taskust noa ning pani selle nööride juurde, mis mind kinni hoidsid. "Okey aga sa teed mind lahti ja ma ütlen sulle." mees vaatas mulle otsa ning ütles " Ei sina enne" keerasin pea ära ning ütlesin " No sellisel juhul sa ei saagi teada"mees raputas pead ja vahetas siis teiste meestega pilke, kuna kõik noogutasid lasigi mind lahti nööridest. Hakkasin ütlema ning boss kummardas minu juurde. See oli suurepärane hetk ja ma virutasin Bossile täie jõuga munadesse ja hakkasin ukse poole jooksma, mida ennist olin märganud. Katsusin ust, kuid see oli lukus. Miks see peakski lahti olema? hakkasin mööda seinu jooksma, sest olime suures ruumis, kus olid omakorda väiksed ruumid ja vaheseinad. See imelik ruum oli külm, niiske ja paari väikse aknaga, millest tuli valgus. Üks meestest jõudis järgi aga ma kasutasin enesekaitse võtteid ning ta jäi lamama. Natuke eemale aga kukkus ta nuga ning ma võtsin selle endale ja panin selle nõnda, et keegi ei leiaks seda. Kuid enam ei olnud mul jaksu joosta ja siit ei olnud väljapääsu. Mehed tulid aga nurga tagant ning panid mulle kõva obaduse kõhtu ja jalga, mille peale ma pikali kukkusin. Kuid sellest neile ei piisanud ning nad peksid mind jalgade ja kätega muudkui korrutades : Kus on baas? " kuid ma ei öelnud midagi ainult pisarad voolasid aina mu põskedelt, sest mul oli nii valus. Valu muutus aina tugevamaks ning siis läks kõik silme ees mustaks.

Tulin teadvusele ning olin pikali maas ühes toas. Boss tuli minu juurde ning võttis mu juustest kinni ning raputas mind. Mul oli väga valus ja mul tulid pisarad silma. Mehed tuli ja ühel oli käes karp. Nende boss naeratas mulle õelalt ja läks oma meeste juurde ja võttis karbi. Ta avas selle ja näitas mulle avatud karpi.  Selle sees olid süstlad erinevate värvidega. "Ma küsin viimast korda, kus on baas?"  ning vaatas mind anuvate silmadega "Ma ei ütle mitte kunagi!!"  ning keerasin pea eemale. "Ma ei tahaks seda sulle teha aga nojah, sinu valik. Millist värvi esimesena soovid? " küsis ta mind mõnitades. "Mul ei ole eelistusi" Ta võttis valget värvi süstla ning hakkas siis seletama "Nonii vot see on tuimestus ehk siis, kui see on mõjunud, ei saa sa liigutada 1 päeva, kuid rääkida saad VEEL. See mõjub paari minuti jooksul. " ja rääkis täiesti tuimalt ja ainult mulle silma vaadates. "TEE SEDA JUBA!" Karjusin talle ning ta võttis selle paremini kätte ja toksis seda sõrmega ning võttis mu käe ja süstis veeni. Karjusin valust, kui see mu verega segunes. Pisarad voolasid üle mu näo. Pühkisisn ühe pisara ning hakkasin teist ka pühkima, kuid mu keha ei reageerinud. Boss tõstis mind diivanile, mis oli toa ühes otsas. Siis tõi ta ka sinna oma kasti. Olin pikali ja e suutnud liigutada. " Kas sa nüüd ütled?" ja võttis juba järgmist süstalt "EI" Ning siis võttis ta helesinise süstla ja ütles " See teeb sulle väga haiget, kuid ainult 30 minutit." ning naeris õelalt. Ning pani selle mu kintsu. Ma ei tundnud midagi. 

Möödas oli juba 5 minutit ning midagi ei olnud toimunud.Kuid see ei jäänud nii. Mul oli tunne, et mind saetakse tükkideks. Pisarad aina voolasid ja voolasid ning valu aina kasvas. Boss lahkus ning tuli tagasi arvutiga ja ülejäänud mehed tõid filmikaamera ja jala. Kuid see ei olnud kõik. Nad yõid ka posu juhtmeid mida nad omavahel ühendasid. Boss seisis minu juurde ja küsis "Ütle kus on baas?!?!" Karjus ta "Ei iial" karjusin vastu. Mees ainult rapudas pead ning läks taas sinna vastiku karbi juurde. Võttis sealt kollast värvi süstla ja toksis seda sõrmedega. "Pärast seda sutsu ei saa sa 1 - 2 rääkida ja su kehal on veel valusam." Mõtlesin, et nagunii ei saa hullemaks minna. Ta võttis mu käe ja lasi vedelikku mu veenidesse. Karjusin taaskord valust, kuid paari sekundi pärast ei saanud ma ka seda teha vaid sain ainult piuksuda. Mõtlesin, et miks surm mind juba ei võta? Pisarad voolasid ja voolasid. Nonii 10 minuti pärast alustame ülekannet. Piuksusin vaid vastuseks ning sulgesin silmad.

-----Roberti vt-----

Olime elutoas ning pakkusime välja erinevaid variante, kuidas Bellat leida. Kell oli 8 õhtul ja arvutist tuli helin. "Kuule see on ju Skype" ütles Sofia ise arvuti poole joostes. Läksin sinna ja võtsin vastu. "Tervitus sõbrad" ütles tundmatu maskiga ja moonutatud häälega. "Kes sa oled ja mida sa tahad?" küsisin vihaselt "Noo.....ma helistan sellises asjus, et minu käes on üks asi mille ma tänavalt leidsin ja, et kuna ma ta leidsin siis saan ma ta ka endale. Miks ma helistan, et te teaksite, et ta on elus. Kuid see ei ole kõik" ning ekraanile ilmus Bella, kes oli meie poole seljaga. Ahhetasin ning tüdrukud panid käed suu peale ning silmis olid neil pisarad. "Bella, kas sa ei soovigi oma vanu sõpru näha?" Küsis tundmatu õelalt naerdes. Bella üritas ennast püsti saada aga ei saanud. See oli väga kahtlane ja ärritas mind. Maskis mees tõstis ta istuli. See oli ahastama panev vaatepilt: riided katki ja verised, kehal on sinikad, liikuda ei suutnud ning ei öelnud ka midagi. "Bella, räägi minuga!!" Bellal ainult pisarad voolasid, kuid ei öelnud midagi. "Bella sa võid oma peikaga rääkida." ütles maskis mees. Kuid midagi ei muutunud.

-----Bella vt-----

Robert rääkis minuga aga ma ei suutnud midagi vastata. Siis rääkis maskis mees, mida ta minu vastu tahab ja kui palju. " ...... homme peate te ütlema oma otsuse ja siis lepime kokku kohtumispaiga ja kellaaja. Ta pani kõne kinni ning tuli mu juurde ja ütles "Sa olid väga tubli. Ma annan sulle vastumürki kõnevõimetusele." ning jalutas oma karbist võetud süstlaga minu juurde ning lõi selle mulle jalga andes märku, et kõik ei ole veel läbi.

Olin juba umbes tund aega suutnud rääkida ja olnud seal vastikus ruumis. Sisse astus aga üks mees ja ütles, et kõik magavad. Tal olid käed seljataga ning jalutas minu juurde. Võttis oma särgi seljast ja viskas maha. See oli see mees, kes mind vägistada tahtis, kuid ei saanud seda teha. "Ma tahtsin sind NÄHA" rõhutades näha ning naeris vastikult ja võttis ka oma püksid jalast. "Miks sa teed seda?!?! Lõpeta!!!" Kuid ta kummardas ja võttis teibi, mis tal kaasas oli ja pani selle mu suule. "Sest ma ei jäta kunagi midagi head pooleli. Ja pealegi pärast seda on mul sust suva." Hakkasin karjuma, kuid tulutult. Isegi seda teades karjusin ma edasi, lootes, et keegi ehk ikka kuuleb. .........

#olen väga tänulik neile, kes mu raamatut veel loevad. Olen väga õnnelik, et raamatul on 2,63 tuhat lugemist. Musid teile. Varsti saate uue osa, sest see on juba poole peal.