Bella armastuslugu 1. raamat

Üks mõnus suveõhtupoolik

Oli 12. juuni. Neljapäev. Oli käes järjekordne päev, kus sain Robertiga kokku. Igakord, kui pidin Robertiga kokku saama olin ma nii elevil ning kõhus oli mingi uus tunne, mida on väga keeruline seletada. Aga kui õhtu tuli siis juba igatsesin Robertit, isegi siis, kui olime terve päev koos olnud.

Hakkasin ennast kell 5 sättima. Otsustasin panna lühikesed tumesinised püksid ja erkroosa traksisärgi. Võtsin selga seljakoti ning kui kell sai kuus läksin ma õue valmis.

Kuid Robert oli juba kohal. Olin üllatunud, sest ta ei olnud motikaga vaid musta Nissan GT-R -iga. Siis näitas Robert mulle, kui kiiresti sellega sõita saab ning millist häält see teeb. Mulle väga meeldis selle auto kiirus ja hääl. Ma küsisin: Kelle auto see on? Ning Robert vastas: Minu oma. Kas meeldib? Ning mina ütlesin: Ja mulle tõesti meeldib. Aga millal sa load said ja tegid? Robert vastas: Ma alles sain. Aga õnneks sain esimese korraga eksamid läbitud.

Lõbustuspark asus sadamas. Kohale jõudes parkisime auto ning ostsime õhtu pileti, millega sai terve õhtu kõikidel atraktsioonidel käia. Me alustasime ameerikamägedest. See raputas väga kõvasti, kuid meeldis mulle ja Robertile väga. Me käisime seal kokkuvõttes vist 4 korda. Siis läksime me kaheksajalale, elektriautodega, okserattale ja õudustemajja. Käisime ka Raketil ning siis veel paaril teisel Ameerikaaamäel. Peaaegu kõikjal oli käidud ning otsustasime minna vaaterattale.

Kuna järjekorda ei olnud, saime me kohe istuma. Istusime kõrvuti ning Robert võttis minu käe enda kätte ehk siis me hoidsime käest kinni. Olime peaaegu üleval. Ümberringi oli pime ainult linna ja lõbustuspargi tuled andsid valgust. Oli väga romantiline tunne ning Robert vaatas mulle silma ning ütles siis: Bella. Sa oled maailma kõige armsam, ilusam, targem, südamlikum ja kaunim tüdruk siin maailmas. Ma tean, et see võib tunduda imelik, aga ma armusin sinusse esimesel silmapilgul. Ma olen sinusse niiiiii meeletult armunud ja sa meeldid mulle nii väga, et teeksin sinu heaks apsaluutselt kõike. Oleme olnud kõik voiimased päevad koos ning õhtul igatsen ma sind jubea. Aga nüüd tahaksin ma teada, et kas sa tahaksid minuga käia ja minu tüdruk olla? Mis te arvate, mis ma vastasin? Muidugi olin ma nõus ning ütlesin seda Robertile. Ning siis see juhtuski, me suudlesime.  See oli igas mõttes minu esimene suudlus. Nii temaga, kui ka esimene kord minu elus. See oli imeline tunne. Olin lapsest saati unistanud elada nagu printsess ja olla printsess, kes elab imelsises muinaajutus. Minu unistus oligi nüüd täitunud. Tundsin koguaeg, et olengi sattunud kaunisse muinasjuttu.

Meie sõit sai läbi ning otsustasime veel natuke ka oma kätt proovida. Proovisime erinevaid mänge nii umbes 12 erinevat mängu. Robert võitis 10 ja mina 2. Päris naljakas mis? Kuid Robert sai igakord pisikese karu, mille aga sai suure karu vastu vahetada. 10 väikest = 1 hiigelsuur karu.

Lahkudes vahetasimegi väikesed karud minust suurema karu vastu. Aga vot see karu mis meile anti oli valge ja minust suurem. Õnneks olime ju tulnud autoga ning siis me viisimegi karu autosse. Ning istusime ise ka sisse. Jõudsime väga kiirelt minu koju, sest auto, millega sõitsime oli ikka tõsiselt kiire.

Seekord saatis Robert mind ukseni ning siis ei teinud ma enam põsemusi, vaid me suudlesime uusesti. Robert võttis mu kätest kinni ning küsis siis: Kas sa tahaksid homme ka minuga kokku saada? Ma küsisin, et: Aga kuhu me läheksime? ning Robert vastas: Kui sulle sobiks, võiksime minna seiklusparki. Kuid siis jäin ma hetkeks mõttesse. Ning vastus Robertile oli .................. .

Siis andsin ma Robertile tema jope ning siis jalutas ta autosse. Läksin tuppa ning olin õnnelik oma päeva üle. Läksin kööki nong võtsin kapist jogurti. Istusin siis elutoa diivanile ja panin teleka tööle. Kuulsin auto sognaalitamist. Ma mõtlesin, et see tuleb telekas. Kuid siis käis juba uksekell.

Läksin vastu. Mõtlete kindlasti, et kes seal küll oli? Ja vastuseka siis teile. Ei kedagi, kuid siiski miski seal oli. Ukse taga istus suur mängukaru, mille ma autosse jättsin, sest loogiliselt, mina ju ei võitnud karu vaid Robert ning võibolla ta tahaks seda ka endale. võttsin karu kaenlasse ja viisin oma tuppa. Emma magas minu voodi peal, kuid ma ei teadnud ju seda ning kui ma ukse avasin oli Emma krapsti püsti ning jooksis minu juurde. Võtsin ta sülle ning läksin temaga alla. Mõtlesin, et võiksin talle istu ja lama õpetada.

Võtsin koerte maiustuste paki ning alustasin. Ma proovisin, proovisin, proovisin ning lõpuks kui peaaegu tund aega olin Emmat õpetanud hakkas juba välja tulema. Tuli 1., 2., 3 kord ning siis tuli välja isegi ilma maiustusteta. Ema ja isa tulid koju ning ma näitasin neile, mis ma Emma oskas. Kui mõlemad asjad olid välja tulnud plaksutasid nad mulle ning mul oli uhke tunne.

Kuid varsti olin ma nii väsinud, et jäin telekat vaadates diivanil magama. Järjekordselt oli 1 suvepäev möödas ning olin ka esimest korda suudelnud. Oh see tunne,see tunne, mis mul oli, oli kirjeldamatu.