Bella armastuslugu 1. raamat

Lahkumine

     Kõnelejaks oli umbes 38 - 40 aastane mees, kellel oli treenitud keha. "Minu nimi on Toni" ütles ta. "Mina olen Bella" Toni ulatas käe ja ütles "Meeldiv tutvuda" "Samad sõnad" me lasime käed lahti. "Ma olingi lahkumas" ütles Toni ning jättis kõigiga hüvasti. Vaatasin teisi ning nad olid mornid. "Mis juhtunud on?" ja Robert vaatas samuti kõigile küsivalt otsa. Emilya noogutas ja tuli minu juurde, võttis käest kinni ning vedas mind teise tuppa. "Nonii, kuidas nüüd seletada. Toni on meie pealik ning Robert on tema ............ poeg" Poeg??? "Miks ma Roberti isast midagi enne ei ole kuulnud?" "Sellepärast, et Roberti isa tõi Robertile jamad kaela"Aga Robert ei salli oma isa juba lapsest saati ja keegi ei tea miks see nii on." noogutasin ning Emilya hakkas uuesti rääkima pärast lühikest pausi "Toni tuli aga sellepärast, et meid on leitud ning me peame siit lahkuma." "Aga kelle maja see on üldse?" "See maja on Toni oma" "Aga kus Toni ise elab?" "Tal on veel mitu maja. Järgmiseks lähemegi tema teise suurde majja. Ta müüb selle maja maha. Aga nüüd pakkima" samal ajal plaksutades meie tempo tõstmiseks. Jooksime üles oma tubadesse.

Pakkisisn asjad 1 suurde spordikotti. Robert oli ka valmis saanud ning võttis ka minu kotti. Läksime alla ning panime ketsid jalga ja astusime välja. Maja ees oli 5 musta jeepi. Teised istusid juba autodes ja olid juba valmis minema. Meie auto oli keskmine ja Robert põhjendas, et nii oleme me kaitstud. Alustasime sõitu, mis pidid kestma 4 tundi, sest me pidime siit kaugele saama ja seal ootas meid suur maja veekogu ääres. Robert pani mängima raadio, kust tuli rahulik muusika. Võtsin Robertil käest kinni ja tundsin, et uni tuleb peale ja panin silmad kinni.

Tundsin, kuidas keegi mu pead silitas ja põsele musi tegi. Avasin silmad. "Tere unimüts." Naeratasin ja vaatasin uniselt rääkija poole. Muidugi oli see Robert, sest me sõitsime kahekesi. Vaatasin aknast välja ja õues oli pime. Vaatasin kella ja kell oli 23.46 "Kus me oleme?" "Me oleme Maci drives. Mis sa soovid?" "SÖÖÖK!!!" karjusin ja Robert naeris ja mina purskasin ka naerma. " Ma arvan, et ma võtaksin suure kanaeine ja õunapiruka." Kuna meie kord tuli siis esitasime oma tellimuse ja sõidsime edasi. Asjad käes kogunesime kõikkoos parklasse ja jätkasime oma reisi.

Auto peatus. Vaatasin aknast välja ja me olime suure maja ees. Astusin autost välja ning läksin tagumise ukse juurde, et võtta sealt oma kott. Upitasin, et seda võtta aga Robert tõmbas seda ainultenda poole ise naerdes. Lõpuks ma tüdinesin ära ja hakkasin maja poole minema. Robert võttis kotid ja pani auto lukku. Pikk teerada viis majani. Tundsin kuidas keegi oma käe mulle piha peale pani.

Astusime majja. See ei olnud väga suur, kuid meil oli piisavalt ruumi siin koos elamiseks. Läksime üles magamistubade juurde ja jaotasime end tubadesse. Me saime Robertiga suure toa, kus oli: kaheinimese voodi, suur kapp, mille kõrval oli suur peegel, televiisor, klaasuks, mis viis rõdule,kust sai näha aeda, kus oli bassein. Meil oli ka oma vannituba, kus oli kõik vajalik olemas. Vaatasin toas ringi ja viskasin siis ennast voodile. Robert tuli mu kõrvale ja ütles " Kas meeldib? Muide sinu ülejäänud asjad saad homme, kui poisid linnast tulevad ja siis nad toovad ka ühtlasi meie üleeelmisest majast ära." "Aitäh sulle. Mulle väga meeldib siin. Kas lähme ja uurime maja?" küsisin ning Robert vastas pea noogutusega. Robert võttis mu käest kinni ning me põimisime oma sõrmed. Läksime alla ning all oli köök, söögiruum, elutuba, wc ja vannituba, kus oli saun ja mullivan ja kõik muu loomulik ning uks, mis viis terrassile. Õues oli soe seega me istusime päevitustoolidele ja vaatasime aeda, mida ma enne juba meie rõdult nägin. Me rääkisime naljakatest asjadest ning otsustasime, et katsume vee ära ning tuleme tagasi. Nii me ka tegime, kuid vesi oli jahe. Läksime tagasi ning lobisesime veel natuke aega, kuid siis tulid ka teised ning neil olid seljas ujumis riided. " Milline imeline öö" ütles Kert naerdes. Kõik läksid basseini poole ning hüüdsid, " Tulge kaaaaaa! " ning hüppasid koos vette. Kõigil oli lõbus ning peale pikka palumist olin nõus riided vahetama aga ma lubasin endale, et ei lähe vette, sest see vesi oli jahe.

Olime all tagasi ning Robert jooksis vette. Mina aga istusin ja sinna kõrvale ning tegin nagu päevitaksin. Kõik palusid, et ma tuleksin vette, kuid keeldusin minemast. " No kui ei siis ei. " ütles Max ning vaatas poistele kordamööda otsa ning, kui nad olid vastu noogutanud siis hakkasid nad minu poole ujuma kõikkoos ning mina panin jooksu. Jooksin maja ette ning sealt sisse. Sammud aina kõvenesid ning jooksin veel kiiremini. Jooksin teisele korrusele, kuid kaugemale ei jõudnud, kuna kellegi käed olid mu pihal ning panid mind tema õlale. See oli Robert ning teised olid ka üles jõudnud ning naersid. Ma siplesin ja siplesin kuni hakkasin Robertit kõditama ja kuna ta kartis kõdi siis ta käed läksid lõdvaks ning ma panin uuesti jooksu. Jooksin oma tuppa ning panin ukse lukku. Kõik prõmmisid ukse taga, kuid äkki nad lõpetasid ja ütlesid: " Me anname alla." Ma olin õnnelik ning läksin voodi peale ning panin teleka mängima ja vaatasin, mismaailmas toimub.

 Kuulsin rõduukse taga krõbistamist ja kolistasin. No kindlasti mõtlevad mingit lolli nalja välja. Järsku astus tuppa Max ja Rick. " Tagaajamine JÄTKUB! " hüüdis Max uhkelt. Vaatasin rõduust ning olin vihane, et ma seda enne ei kontrollinud. Jooksin toas ringi ning tegin koridoriukse lahti, kuid selle taga seisid Alex, Robert, Kert ja Reiko. Neil oli näol vastik naeratus ning nad võtsid mind kõikkoos nõnda sülle, et ma ei saanud ennast liigutada. Siplesin ja siplesin, kuid kasutult. Olime jõudnud terrassile, kui tüdrukud plaksutasid ja poisid naersid selle üle. Olime basseini ääres ning ma kisasin " EI EI EI EI EI EIIIII. PALUUUN!!!!! " , kuid nagu arvata oli ei olnud kasu ning nad hakkasid lugema 3...2...1... ja viskasid mind vette ise järgi hüpates. Vesi ei olnudki tegelikult külm ja seal oli väga soe. Mängisin solvunut, kuid järsku võttis keegi mu jalgadest kinni ning tõstis kukkile. Veest väljuvat nägu nähes olin üllatunud, et see ei olnud Robert vaid Kert. Nägin, et Sofia tõmmati vee alla ning siis oli ta juba Roberti seljas. Kert ütles: " Daamid ja härrad. Algamas on KUKEPOKS ning teie saate olla tänased kohtunikud, kallis publik." Kõik naersid selle peale ning öeldud hakkasid kõik vaatajad lugema 10..9..8.. " Bella ära meid alt vea"  5..4..3..2..1.. START ning me alustasimegi. Meie Kerdiga võitsime ning me veetsime terve selle sooja õhtu kõik koos mõnusat aega. Pesemas käidud ja riided vahetatud sõime me veel ning läksime magama. Robert võttis mind kaissu ning me uinusime, sest värskes õhus möllamine väsitab rängalt.

Otsustasin hommikul, et pean uuesti ennast vormi saama ja otsustasin, et lähen jooksma. Vaatasin kella kell oli 6 hommikul. Läksin pesema ning tagasitulles magas Robert ikka veel nii armsalt. Panin jooksuriided selga, võtsin telefoni ja kõrvaklappid. Läksin kööki ning kuna oli haudvaikus siis arvasin, et kõik magavad alles. Võtsin õuna ja läksin koridori ja panin tossud jalga. Tegin natuke sooja samalajal õuna süües ning kui õun oli söödud panin lemmik playlisti tööle ning hakkasin jooksma.

Olin juba üle tunni jooksnud ning hakkasin kodu poole tagasi minema. Olin juba peaaegu poole tagasitee peal, kui otsustasin puhata. Venitasin ennast ning istusin. Olin puhanud ning alustasin tagasi teekonda ning järgmisel hetkel ....

Loodan, et meeldis. Tean, et osad tulevad aeglaselt aga ma loodan, et andestate. Aitäh, et viitsite mu raamatut lugeda. XOXO  :)