Bella armastuslugu 1. raamat

1. kohting

Oli 8. juuni, esmaspäev. Minul ja mu õel oli küll koolivaheaeg, kuid meie vanemad käisid reedeni tööl ning siis algas ka neil alles õige suvi. Reedeni olin ma üksi päeval kodus, sest Mirjam sõitis ka vanaema juurde, kus tal oli palju omavanuseid sõpru.

Pidin kokku saama Robertiga. Mäletate kirja ikka laual? Robert kutsus mind õhtul randa jalutama. Sellest õhtust pidi tulema minu selle hetkeni elatu kõige romantilisem õhtu. Nii ma vähemalt arvasin.

Mängisin hommikul Emmaga ja lasin ta siis õue ning läksin koos temaga. Päev oli nii soe, et läksin päevitama ning kui palav hakkas läksin ma basseini ujuma, kuhu tuli ka Emma, kellel oli lõbu laialt minuga koos seal olla ja mängida.

Juba hakkas lõuna lõppema. Ning hakkasin ennast sättima. Tegin endale lokid ja panin selga traksisärgi ja maani seeliku. Muidugi panin ma jalga plätud, et rannas oleks mõnus jalutada.

Juba kuulsingi ma koputust uksel. Ja ma arvasin, et see ei olnud muidugi keegi muu, kui Robert. Kes siis oleks arvanud, et keegi teine? Kuid nii see ei olnud. Oli hoopis kuller. Tal olid käes valged roosid ning keskmises suuruses karp. Muidugi olin ma elevil, et kes on saatja ja mis seal karbis on?

Tänasin ning kuller lahkus. Lükkasin jalaga ukse kinni, panin karbi elutoa lauale ja lilled vaasi. Viisin lilled suuretoa lauale ning istusin diivanile, et avada salapärast karpi. Kuid siis märkasin karbil olevat kitja. Kirjas oli:

ÄRA AVA ENNE HOMSET!
Robert. ;)

Ma olin täielikus segaduses. Ma ei saanud enam midagi aru. Helistsin Robertile. Ta võttis vastu ning ütles: Ma tean, et sa said paki kätte. Ära palun seda ava ennem homset. Lubad? ning mina lubasin. Robert ütles: Ma olen varsti kohal. Tsau! Mina ütlesin samuti Tsau ning siis lõpetasime vestluse.

Niisiis käiski paariteist minuti pärast uksekell. Läksin vastu ning teadsin, et see oli Robert. Nii ka oli. Mul oli nii hea meel Robertit näha ning ütlesin seda ka talle. Robert ütles, et ma näen vapustav välja ning kas ma olen valmis minema? Muidugi olin valmis. Kutsusin Emma tuppa ning panin tema toidu ja joogi kausid täis. Nüüd olin küll valmis.

Istuaime mootorratta selga ning sõitsime randa. Jõuses randa, parkisime sõiduki ning jalutasime randa. Kuid siis juhtus midagi imelikku. Robert kõndis aina rohkem minu kõrval ning siis võttis ta minu käe enda kätte. Kas mäletate, kui ütlesin, et sellest tuleb 1 romantiline õhtu.

Ma küsisin Roberti käest, et kus ta elab ning ta vastas, et samuti mere ääres, kuid paarteist kilomeetrit minu majast kaugemal villas ja ta ütles, et neil on ka linnas katusekorter, mis on täiesti tühi. Siis oli mul selge, et Robert oli samuti väga rikkast perekonnast ning siis tuli teemaks ka see salapärane karp. Robert ütles: Tead, see karp mille ma sulle saatsin, selle sees on üks riide ese, mida ma tahaksin, et sa kannaksid suvisel ballil, kuhu tulevad kõik noored tüdrukud ja poisid ning kus valitakse balli prints ja printsess. Ning ma tahtsingi tänaasinult küsida, kas sa tuleksid minuga ballile? Muidugi olin ma nõus ja ma olin nii õnnelik. Sinna ballile läksid alati kõik noored ning ma olin seda hetke nii väga oodanud, et keegi mind sinna kutsuks oma paarilisena. Sinna tulid alati kooli kõige popimad ja rikkamad. Ning minu unistuseks oli ka saada printsessiks ja, et keegi salapärane mr. X saaks printsiks. Sell aastal oli selleks Robert.

Robert oli väga õnnelik, et olin nõus temaga ballile minema. Me jalutasime mööda ranna äärt ning me nägime isegi päikeseloojangut. Vat see oli päeva kõige romantilisem hetk minu elus. Päikeseloojang koos Robertiga, kelle embuses ma sell hetkel olin. Istusime tükk aega veel rannaliival palmide all ning siis hakkasime tagasi jalutama.

Koju jõuses saatis Robert mind ukseni. Ma tegin talle põse peale musi, et mitte liialt kiirustada. Ning siis sosistas Robert mulle kõrva, et ma avaksin siiski paki homme ning mina noogutasin pead. Siis jalutas Robert taas mootorratta juurde tagasi ning sôitis minema.

Läksin tuppa. Mul olid liblikad kõhus. Kui oled kunagi seda kogenud, siis tead millest ma räägin. See on imeline tunne ning täpsemalt teab igaüks ise. Läksin ja istusin diivanile ja Emma jooksis minu juurde ning puges mulle kaissu. Nii vaatasin ma mitu tundi telekat ning siis jäin diivanil magama. Lihtsalt. Silmad vajusid kinni ja oligi kõik. Kuid unenäos olin ma juba hommses.