Bella armastuslugu 1. raamat

Sünnipäeva pidu

Pere läks õhtupoolikuks peretuttavatele külla, et mul oleks mõnus sünnipäevapidu.
Ilm oli terve päev ilus. Päike paistis ja ilm oli väga soe. Basseini vesi oli seega samuti parajalt soe.

Olin ostnud basseini uued ja suured ujumisrõngad. Samuti ka palju toitu ja jooke ostnud.

Külalised hakkasid juba kohale jõudma. Kutsutud oli üle 28 sõpra. 5 inimest aga olid teatanud, et nad kindlasti ei tule. Muidugi oli kahju, et nad tulla ei saanud, kuid siin oli nii palju teisi sõpru kellega üks mõnus päev.

Kõik olid kohal ning pidu juba käis täies hoos. Kuulsin uksekella. Jooksin uksele vastu ja arvake, kes seal oli? See oli Robert, kelle ma eile endale sünnipäevale kutsusin. Tal oli käes suur pakk, mille ta mulle ulatas. Ta naeratas, tegi silma ning ütles: Palju õnne sünnipäevaks! Ma ütlesin: Mul on väga hea meel sind näha ja tore, et sa peole said tulla.

Kui Robert oli sisse tulnud jooksis Emma kohe tema juurde ja tahtis ainult minu ja Robertiga mängida. Aga teistest minu sõpradest ei teinud ta väljagi. Läksime Robertiga õue Emmaga mängima. Meil oli väga lõbus ning Emma tundus enda ja meiega väga rahulolevat. Lõpuks läksime sisse tagasi. Emma aga jäi veel aga õue mängima.

Sees olid kõik rahul. Kõigil oli süüa ja juua. Kõik said ise valida korda mööda tantsumuusikat ning kõigil oli lõbus. Kui pidu hakkas lõppema hakkas ka rahvas aega mööda lahkuma. Uksepeal kõigile hüvasti jättes olid kõik väga rahul, et nad minu sünnipäevale said tulla. Mul oli selle üle ainult hea meel.

Kõik mu sõbrad olid juba lahkunud, välja arvatud 1. See oli Robert. Mul olin väga rõõmus, et ta ei olnud veel lahkunud. Robert küsis: Kas sa tahad abi koristamisel. See ei ole mingi raskus minu jaoks sind aidata. Ma vastasin: Muidugi sa võid, kui sa tõesti tahad. Robert oli õnnelik, et sai mind aidata. Vahepael olin ka Emma tuppa lasknud, kes oli nii energiat täis nagu oleks naljaga öeldes voolu saanud. Täitsin tema söögi ja joogi kausi ning läksin koristama.

Toad olid koristatu ja Robert pidi ka lahkuma. Hüvasti jätuks kallistas ta mind ning mul tuli kananahk peale, sest see tunne oli midagi uut. Siis istus Robert oma mootorratta selga, lehvitas mulle ning sõitis ära.

Maja oli puhas ja korras ning vanemad jõudsid ka varsti koju. Nad kiitsid, et ma olen toad juba ära koristanud. Viisin kõik sünnipäeva kingitused elutuppa. Ma jätsin Roberti kingituse viimaseks. Ma sain väga erinevaid, põnevaid, ilusaid kinke. Siis avasingi selle viimase kingituse. Avasin õhinal karbi. Seal sees oli pildialbum millel oli kirjas:
Mina ja sina ehk Bella ja Robert
Ma teadsin, et see on märk. Märk, mis tähendab, et ma meeldisin Robertile.
Kastis oli veel 1 suur ja 2 pisike karp. Avasin ka need. Väiksemas oli päris hõbedast kõrvarõngad. See oli minu jaoks suur üllatus. Keegi minu sõpradest ei olnud enne mulle midagi sellist kinkinud. Avasin ka suurema ning seal oli väga palju maiustusi. Ma olin Roberti kingituste üle väga õnnelik. Ka vanemad olid väga rõõmsad, et ma olen kellegi leidnud ja, et too on ka minu leidnud ja minust nii palju hoolis.

Viisin kingitused oma tuppa. Tuba oli pime, kuid minu lauapeal oli 2 mänguküünlad, mis põlesid ainult patareiga. Küünalde vahel aga oli kiri. Minu üllatused ei olnaudgi veel sepleks päevaks lõppenud, vaid jätkusid. See aga mis seal kirjas oli, saate teda varsti.

Panin kirja padja alla. Olin veel natuke aega koos perega ja Emmaga ning siis läksin magama, sest homme ootas mind põnev päev. Soovisin kõigile head ööd ning jäin magama.