Angel Breakdown (Eesti Keeles) (Lõpetatud!)

6.Peatükk "Isegi Valgel Roosil On Must Vari"

See haarab mind täielikult endasse. Mässib mind täielikult endasse. Ta tungib mu sisse absoluutselt igast võimalikust kohast mu näol,silmad,suu,kõrvad,nina. Kriiskav heli ei paistagi lõppevat. Ma muutusin õhkkergeks. Tundus,nagu ma hõljuksin hiiglaslikul musta värvi pilvel,mis mind 200km/h edasi,tundmatuse poole kihutas,ometi lamasin ma ikka selle peal. Sellelt ei olnud võimalik tõsta kehaosagi.
Olin sinna kui super attack'iga kinni liimitud. Kriiskav heli muutus veelgi tugevamaks. Tundsin kuidas ma polnud enam mina ise. Ma olin justkui-- kehast väljunud. Ma nägin end. Ma lamasin mustal pinnal. Mu silmad,suu,kõrvad ja nina olid pärani. Silmad olid muutunud täiesti süsimustaks ja ripsmed olid pikenenud. Kõrvadest,ninast ja suust immitses musta auru. Järsku mu keha värisema. Ilmselt krambid. See kestis nii 30 sekundit ja ei kavatsenudki vaibuda,kuid niipea hakkasin ma köhima. Täitsa nagu...lämbumishääl. Köhides puhus mu keha suust ja ninast musta tolmu välja. No,vähemalt vähemaks läks seda löga küll.
Silmad hakkasid pilkuma ja vähehaaval tuli silmavalge jälle nähtavale. Siis köhatasin ma veel ühe korra ja--

"AMBER!!" karjatas keegi mu kõrva ääres. Avasin kiirelt oma silmad. Ma ei liigutanud kehaosagi,peale silmade mis ereda ruumi seintel ekslesid. Mu pilk peatus voodi kõrval istuval Samanthal.

"Thank god,sa ei kujuta ette ka,kui mures me sinu pärast olime..."

"Me..? Kes me..?"

Ei mingit tüüpilist "kus ma olen"," miks ma siin olen",kuidas ma siia sain" lauset.

"Kogu kool,Amber. Kõik 333 õpilast! Mis sinuga juhtus..?"

Ma katsusin oma nägu. Silmad,suu ja kõrvad... "Anna mulle peegel!" palusin Samanthat. Ta tõusis korraks püsti,tuhnis paari riiuli peal ja tuli väikese avatava käsipeegliga tagasi. Ta ulatas selle mulle üle.