Teismelised

Ta on tagasi

"Miakas, räägime hiljem, ok?"

"Kes see hot poiss seal on, Ria?"

"Siin pole kedagi!"

"Ma ju näen, et..."

Ma panin kõne kinni ja pöördusin Kelvini poole.

"Ehmm...tsau."

"Kes sa oled?"

"Rianna..."

"Tsau, aga miks sa siin oled?"

"Miks nii kuri?"

"Küsimusele ei vastata küsimusega!"

"See on pikk jutt."

"Oot oot, sa kavatsed siia elama jääda?!"

"Ainult ajutiselt jah."

"Sa ei saa Ria!"

"Miks mitte?" küsisin kurvalt.

Kelvin tundus nii teistsugune. Ta oli kuidagi kuri ja meenutas natuke isegi Stani.

"Sa oled mulle võõras! Vot selle pärast ja ma ei taha võõraid oma koju!"

"Miks sa nii kuri oled, nagu päriselt! Me olime ju sõbrad."

"Mine perse oma sõprusega!"

"Ma ei saa, sa oled ees..." sõnasin muigega.

Kelvin lõi mu ukse pauguga kinni ja ma ohkasin kurvalt. Miks ta minu vaatu õel oli? Ah mingu ise perse!

"Sofie,kas ma võin linna peale minna?" küsisin pärast seda kui olime järgmisel hommikul hommikusöögi lõpetanud.

"Ikka, kuna sul kool algab?"

"Mai alguses kunagi."

"Kellega sa siis linna kohtuma lähed?"

"Ühe sõbrannaga..."

"Tule siis neljaks vähemalt tagasi. Ma teen midagi süüa."

"Jah, olgu."

Ma läksin tänavale ja jäin oma kutsutud taksot ootama. Kui takso lõpuks kohale jõudis palusin juhil end Ülemistesse sõidutada. Seal pidin ma Miaga kokku saama. Kui ma olin juhile 5€ maksnud, hakkasin aeglaselt poe poole kõmpima. Me leppisime Miaga kokku, et saame kell 14.00 Lidos kokku. Mul oli pool tundi aega ja ma käisin niisama ringi ja ostsin lihtsalt ühe boosti. Kui aeg kätte jõudis läksin ma Lidosse ja sättisin ennast ühe laua taha istuma. Ma vaatasin oma telefoni ja hakkasin just kirjutama Miale, et küsida kus ta on. Äkitselt kuulsin ma enda lähedal sabinat ja keegi istus minu kõrvale. Ma tõstsin pilgu ja pidin peaaegu toolilt maha kukkuma. See ei olnud Mia, see oli JAKE!

"Kus Mia on?" teesklesin ükskõiksust ning üritasin Jake'ile mitte silma vaadata.

"Ta läks oma vanematega spasse."

"Me leppisime temaga kokku, et me kohtume siin ja ta tahab mulle midagi öelda..."

"Ma kirjutasin sulle tema telefoniga."

"Miks?!"

"Sa ei oleks ju tulnud kui ma oleksin sind kutsunud, ega ju?"

Ma raputasin vaikselt pead. Muidugi ma poleks tulnud! Ma ei tahtnud pärast seda kõike, mis minu, Jake'i ja Mia vahel toimus poissi nähagi! Kuigi noh kahjuks algab varsti jälle kool ja ma olen sunnitud teda nägema...

"Ria, palun räägime omavahel asjad selgeks!"

"Mine põrgusse!"

Ma üritasin toolilt tõusta ja lahkuda, aga Jake haaras mul käevarrest.

"Ma armastan ainult sind!" ütles Jake tasakesi, mulle silma vaadates.

"Kui lolliks sa mind pead?!"

"Kui sa mind ära kuulad, siis sa mõistad!"

"Mõistan, kui lolliks sa mind pead?"

"Palun Ria, kuula mind ära!"

"Läheme kuhugi mujale siis!"

"Kuhu?"

"Kuhugi privaatsesse kohta, tule lähme minu koju!"

"Kus sa nüüd elad? Mia rääkis, et su ema..."

"Ma ei taha sellest rääkida! Tule või ära tule!"

"No lähme siis sinu uude koju!"

Ma võtsin jälle takso ja me sõitsime Sofie juurde ehk siis minu 'uude koju'.

"Tere... ja mis su nimi ongi?" Sofie ulatas Jake'ile käe kui me sisse astusime.

"Ma olen Jake." lisas poiss üsna kohmetult.

"Rianna rääkis sinust eile."

Jah, ma rääkisin Sofiele Jake'ist, aga ma jätsin kõige hullemad asjad välja.

"Minge siis ülesse, ma teen võileibu."

"Aitäh Sofie!" laususin ja kallistasin teda.

Me läksime Jake'iga minu tuppa. Kui olime ennast minu voodiäärele istuma sättinud lausus Jake:

"Kuula nüüd hoolega!"

"Ma kuulan kui sa räägid."

"Samal päeval kui ma olin teinud sulle üllatuse seal majas ja mille hommikul ma kadusin...Suure Johnny kamp leidis mu üles, Tom andis neile mu asukoha. Hommikul kui sina veel magasid, läksin ma õue suitsule..."

"Sa suitsetad?!"

"Ära sega vahele! Ühesõnaga, sel hommikul tulid paar Suure Johnny tüüpi minu juurde ja nõudsin minult raha, mille ma neile nende arust võlgnen. Ma põgenesin, aga nad ütlesin, et tapavad su kui ma raha ei anna. Ma seletasin neile, et sina olid mulle justkui üheöösuhe ja ei midagi enamat ja palusin isegi, et nad sind ei tapaks. Peale seda jooksin ühte oma peidukatest ja lootsin, et nad jätavad su ellu. Sellest hetkest ma teadsin, et nad hoiavad sul silma peal ja me ei tohi neile vahele jääda. Ma otsustasin neile näidata, et mul on hoopis teise tüdruku vastu tunded, et nad sinu rahule jätaksid..."

"Aga sa seadsid sellega ju Mia elu ohtu!"

*trr trr*

Mu telefon helises. See oli Mia...

"Jah, ma kuulen." laususin.

"Ria, kuula mind ruttu! Mind rööviti ära kui me vanematega spast tulime. Need inimesed räägivad siin, et nad tahavad Jake'i raha või mina ei tea, aga nad ajavad siin mingit segast juttu, et sina olevat Jake'iga, minu Jake'iga maganud..."

"Anna see telefon siia plika!" kostus telefonist.

"Ütle Jake'ile, et ta maksab mu raha või ta kallim sureb!"

"Miks te talle ei helistanud?"

"Tal pole telefoni! 3 päeva ja me tapame tüdruku!" kõlas veel telefonis ja kõne lõpetati.

"Lihtsalt anna neile see raha!" karjusin Jake'ile ning lükkasin teda nutma puhkedes.

"A...a..asi on selles, et mul pole seda..."