Teismelised

Uus võimalus

Ma ei hakanud midagi ütlema ja keerasin lihtsalt ümber. Mul oli üsna savi. Kui miski läheb halvasti, siis ei lähe midagi enam korda. Ma hiilisin tasakesi minema. Ma otsustasin minna hoopis vanasse majja. Oi kurja ma ju ei saa mõtlesin siis. Seal mina ja Jake ju...saate aru. Mul on üks sõbranna Jüril. Ma mõtlesin, et äkki saan kelleltki küüti. Tegelikult tundus see mõte liiga jube. Ma helistasin hoopis Stanile. Polnud vist parim mõte...

"Tsauki!"

"Tere Stan."

"Mis mureks?"

"Mul on üks imelik küssa..."

"Noh?"

"Kas ma saaksin sinu kodus veidi aega elada?"

"Nagu Pärnus või?"

"Nojah..."

"Kas sa oled hulluks läinud? Mida Dana sellest arvaks?"

"Ma arvasin, et ma ikka meeldin sulle..."

"Nüüd on mu tüdruksõber Dana. Sa pead sellega leppima."

"Miks sa mins siis enne põsele suudlesid?!"

"Sest ma hoolin sinust Ria! Ma lihtsalt ei saa Danale nii teha."

"Sa pole kunagi kellestki hoolinud ja ei hooli praegugi! Sa lihtsalt tahad mind kadedaks teha!"

*piip piip piip*

Miks ma seda ütlesin?! Stan on pervert ja julm isekas badboy! Mul on selline tunne nagu mul poleks enam ühtegi sõpra. Dana on muutunud, Jake kasutas mind ära, Stan kasutas ka mind ära, Mia ei ole milleski ise süüdi, aga ma ei saa temaga enam kõigest rääkida...
Samal ajal kui ma oma musti mõtteid mõtlesin, kuulsin enda taga läheneva auto häält. Ma püüdsin varju hoiduda, aga ma olin juba nähtaval ning nagu ma kartsin jäi auto minu kõrval seisma. Ma seisin seal nagu mingi jobu ja vahtisin autoaknast sisse, üritades näha, kes roolis on. Siis aga lasti aken lahti ja üks vanem naine vaatas mulme otsa.

"Tere Rianna! Miks sa nii hilja üksi väljas oled?"

"Vabandust, aga kas ma tunnen teid?" vaatasin ma totakalt naisele otsa.

"Ma olen sinu tädi, Sofie. Kas sa ei mäleta mind?"

"Minu isa õde?"

"Jah, Magnuse õde."

"Ma pean koju minema..."

"Kus sa siis elad? Ma viskan su ära."

"Ma saan ise."

"Kas sul on kõik hästi?"

"Mu ema...ah ei midagi."

"Tule autosse ja ajame veidi juttu. Saad rääkida kuidas su emal läheb ja mina räägin kuidas Kelvinil läheb. Sa ikka mäletad teda? Te saite lapsena väga hästi läbi."

Muidugi ma mäletan Kelvinit. Ta oli mulle justkui parim sõber, aga pärast isa surma ei lubanud ema mul enam tädi ja tema perekonnaga suhelda.
Lõppude lõpuks ei olnud ma oma tädi ja Kelvinit peaaegu kümme aastat näinud. Mul ei olnud ju tegelikult kuhulegi kiiret ja ma istusin Sofie kõrvale. Kuid jutt mu emani jõudis, siis ma rääkisin talle ema õnnetusest ja surmast...

"Appikene Riannake! Kus sa siis nüüd elad? Ega sind lastekodusse ei pandud?"

"Ei ei, ma tegelikult ei tea isegi kuhu minna..."

Tahtmatult viitasin sellele, et ma tahaks temaga elama tulla. Nii see päris ei olnud, aga õhtu lõpuks olin ikkagi Sofie maja ees, poekotid käes. Kui ma rääkisin talle Aaronist ja et mu kotid on tema juures, siis ta vedas mind kohe kaubamajja ja ostis mulle mõned riided. Ma olin algul vastu, aga mida ma saan teha kui inimene nii lahke on. Kui ma Sofie maja nägin, siis oletasin, et ta on üsna jõukas. Ajal kui ma väiksem oli elasid nad viiekesi väikeses koreteris. Sofie näitas mulle ilusat tuba, kus olid suur voodi, lükanduksega riidekapp, peegel, kirjutuslaud ja isegi rõdu. Minu imestuseks ütles Sofie, et see on nüüd minu tuba.

"Kas Kelvin on ka kodus?" küsisin lõpuks.

"KELVIN!...KELVIIIINNN!!!...KELVIN, KULLAKE!!!" karjus Sofie täiest kõrist.

"Kelvin on vist sõpradega väljas. Ma ütlen sulle kui ta koju jõuab. Sea ennast siin ilusti sisse."

"Okei..." sõnasin ma veidi pettunult.

Ma hakkasin mõtlema ajale kui ma veel Kelvinil külas käisin. Ta oli armas prillide ja tedretäppidega poisike. Ta oli nii tore, aga teised seda ei mõistnud. Tal ei olnud eriti sõpru. Ma kolasin natukene telefonis.
Mulle oli tulnud 4 uut sõnumit Mialt ja üks vastamata kõne võõralt numbrilt. Aghhh need võõrad numbrid tekitavad mulle alati probleeme. Ma vaatasin hoopis Mia sõnumeid.

Miakas💕💩: Mul on sulle uudiseid!!!! Pls teeme videkat kui sulle sobib.

Miakas💕💩: Ria, kas kõik on korras?? Kus sa oled yldse?? Mu emps viis su asjad su koju...srrryy ta ytles et sa ei saa siia kauemaks jääda aga äkki saad Keitlini juurde minna v mdea nohh. Anna andeks :( :(

Miakas💕💩: Ega sa ei solvunud?? Vasta palun, kus sa oled???????

Miakas💕💩: Riiaaa!!! Ära ole pahane paluun :( :( :( Teeme videkattt.

          Mina: Sorri, ma olin haiglas, mu
              ema, tead teeme jh videkat

Ma helistasin Miale messengeris...

"Tsau Ria!"

"Tsau..."

"Mul on sulle üks jutt." 

"Mul ka..."

"Kas ma võin alustada?"

"Ikka jah."

"Mina ja Jake...tampamparaa...hakkasime käima! Nüüd on meil mõlemal üks Jake!"

"Jah, meil mõlemal."

"Nii, sinu kord. Aaa ja kuidas su emal läheb."

"Mu emast rääkides, siis ta..."

Mu uue toa uks avanes ja sisse astus ilus musklis poiss pruunide silmade ja läikivate juustega.

"Mina olen Kelvin." ütles poiss.