Teismelised

Saladus

Hommikul ärgates olin ma Jake'i käte vahel. Ma tundsin ennast turvaliselt. Mulle meeldiks iga hommik niimoodi ärgata...

"Jake?" ütlesin tasakesi.

"Mmmmmm" mõmises Jake vastuseks.

"Jake, mul on kõht tühi."

"Ria, mu unistus läks täide. Viinamarjad ja siil...jah nii see peabki olema" pobises Jake.

Tükk aega oli vaikus.

"Jake?"

Ma raputasin teda.

"Ah mida?" ütles Jake ja tõusis istukile.

"Sa rääkisid midagi siilist ja viinamarjadest?"

"Aaaa see...ma nägin unes, et sina olid üks väike siil, kes korjas oma okaste otsa suuri viinamarju."

"Mina? Siil? Ja muide kui sa mind teaks, siis sa teaks, et ma vihkan viinamarju..."

Jake pani oma sõrme mu suule. Kui ma vait jäin siis ta naeratas ja silitas mu põske. Ma tundsin kuidas nüüd on see õige hetk. See hetk, mis juhtub üks kord elus. Ma ei saanud ennast tagasi hoida. Ma läksin Jake'ile lähemale. Sama tegi ka Jake. Lõpuks meie huuled kohtusid. See oli üks pikk suudlus. Jake pani aeglaselt oma mõlemad käed mu põskedele. Tema silmad olid suletud. Ühel hetkel tõmbas ta mu endale sülle ja siis heintele pikali. Kohe meenus mulle Stan. Kuidas Stan tegi mulle seda sama ja pani mind tundma peaaegu sama moodi. Ainult see, et Jake'iga oli kõik nii ehe oli teisiti. Me huuled kohtusid jälle ja iga korraga läksid meie suudlused aina kirglikumaks. Jake lükkas mu juuksed ühele küljele ja hakkas aeglaselt minult enda dressikat üle pea tõmbama. Tegelikult oli Jake'iga see kõik väga teistsugune. Ma olin väga õnnelik. Ma tundsin, et Jake tõesti tahab mind ja ainult mind. Kui Jake oli mu dressika eemaldanud hakkas ta mu jakki lahti tegema, samal ajal kui mina tema särgi tal üle pea tõmbasin. Nüüd oli Jake palja ülakehaga. Mul oli hetkel mitmeid emotsioone. Ma olin õnnelik, veidi erutatud ja hirmul. Ma kartsin, et see kõik on liiga hea. Liiga hea, et olla reaalne...Mõne minuti pärast olin ma rinnahoidjate väel ja lamasin Jake'i peal. Me suudlesime lakkamatult ja kõik need suudlused tundusid kestvat justkui igaviku. Jake paitas mu alaselga ja libistas oma käed mu rinnahoidjateni, et need siis tasakesi avada. Ma võtsin need ja viskasin toanurka. Jake suudles mu kaela ja õlgu. Ma nautisin seda kõike. Ma sasisin Jake'i juustes ja mõmisesin. Jake jõudis suudlustega mu rindadeni. See tundus nii õige. Kaotada oma süütus poisiga, kes seda väärib. Mis sellest, et ta on tänavalaps. Ta on parem Stanist ja kõigist nendest teistest.
Kui me lõpetasime hoidis Jake mind kaisus. Me jäime uuesti magama kuni mind äratas lõpuks mu telefon.

*trr trr trr trr*

"Mhmh jaa?" ütlesin vastu võttes.

"Ria, ma pean sind nägema! Palun tule ruttu! Ma olen Mia juures."

See oli Dana.

"Kas Miaga on kõik korras?"

"Tule siia!" kostus telefonist ja kõne pandi kinni.

Ma tõusin vastumeelselt püsti ja panin riidesse. Viimaks suudlesin ma Jake'i laubale ja ruttasin läbi linna sõbranna poole. Ukse avades leidsin eest hingeldava Dana ja meeleheitel Mia.

"Lõpuks Ria! Kas sa tulid Hiinast siia või?"

"Sorri! Mul oli tegemist, aga siin ma olen. Mis teil juhtus?"

"Stan tuli siia ja ründas Miat, Mial läks napilt, et mina õigel ajal siia jõudsin!"

"Miks ta pidi Miat ründama?" olin ma šokeeritud.

"Ta süüdistas Miat selles, et sina teda ei armasta. Ma ei saanud täpselt küll aru. Mia kogeles kui ma siia jõudsin."

"Ta tuli äkki ja lõi mind ja...ja...siis ta ütles, et ta paneb mu enda külmikusse kinni ja ma ei tea keedab vorstiks...Ma ei tea milles mina süüdi olen või...või mida ma tegin talle?!"

"Anna andeks Mia, ma arvan, et ma olen selles järjekordses Stani jamas süüdi..."

Ma läksin ja kallistasin Miat. Sama tegi ka Dana. Me istusime seal ja kallistasime.

"Dana, kas sa rääkisid Miale oma tead küll millest?" küsisin pärast pikka vaikust.

"Jah ta rääkis oma rasedusest." lausus Mia tasakesi.

"Ärge tuletage meelde..." ohkas Dana, "Mu ema lõugas minuga eile mitu tundi ja pani haiglasse aja, abordi jaoks. Ma ei ole sellega lihtsalt nõus! Lisaks Karl ei võta mu kõnesid vastu ja mu väike vend aina kiusab mind!"

"Meil kõigil on raske." sõnasin kurvalt.

"Seda küll, minu arvates on kõigi meie jamade eest vastutav üks isik! Stan. Me võiksime ta vastutama panna." ütles Mia.

"See ei ole nii lihtne." lausus Dana selle peale.

"Vähemalt me ei ole oma muredega üksi." naeratas Mia.

"Jah, vähemalt me oleme üksteisel olemas." ütlesin siis vaikselt.

Hiljem rääkisin tüdrukutele Jake'ist ja tänasest hommikust. Detaile rääkides sain kiita. Sellised imelikud me oleme jah.
Kell viis hakkasin jälle Jake'i juurde tagasi minema. Kohale jõudes kuulsin, aga tulist vaidlust. Ma läksin ühe akna juurde ja kuulatasin.

"Saa aru Tom! Meie vahel ei ole enam midagi! Mul on nüüd Rianna!"

"Ta on ju tüdruk!"

"Jah, ta on üks väga ilus tüdruk, keda ma armastan!"

"Sa ei armasta tüdrukuid Jake! Sa oled gei!"

"Ma ei ole gei! Kõik, mis meil oli, oli vale! Ma sain nüüd aru."

"Aga Jake, ma armastan sind ikka veel!"

"Mina sind mitte Tom! Mine palun ära! Ma ei taha, et Rianna sind näeks."

"Mida sa kardad? Et ta võrgutab ka minu ära? Helista mulle kui sul mõistus koju tuleb, eks?"

"Ei, ma ei helista sulle!"

"Ma jään ootama!"

"Sa võid mu kõnet ootama jäädagi!"

"Eks me seda vaata, küll sa roomad veel minu juurde tagasi!"

Need olid viimased sõnad enne kui see Tom minema läks. Ma läksin mõne aja pärast majja.

"Tsau Ria!" ütles Jake mind nähes nagu midagi poleks juhtunud.

"Hei." vastasin lühidalt.

Jake tuli mulle lähemale.

"Mul pole tuju." ütlesin vaikselt ja ronisin teisele korrusele.

Kui Jake üles ronis ütles ta:

"Ria, ma pean sulle paar asja üles tunnistama..."

>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>
Hei! Siin loo autor. Ma ei hakka edaspidi siia alla mingeid teateid jätma, aga üks väike märkus. Ma EI hakka siia raamatusse tihti armastus stseene kirjutama ja ma püüan ka võimalikult vähe roppusi kirjutada. Võite alati jätta kommentaare ja karmi hinnangut. Ma loen oma kommentaare ja võtan ausa kriitika vastu. Tänan tähelepanu eest ja head lugemist! ;)