Maffiabossi tütar

XLII OSA

Enne lugemist mainin ära, et kaldkirjas tekst on siis sõnum selles osas. 

Lydia

Järgmise päeva õhtuks olin saanud mina ja Dom ära nii öelda kodusele ravile, aga võite kindlad olla, et ega me ei ravinud seal kodus väga midagi. 

Põhiline Helly käsk oli olnud, et me oleks rahus ja puhkaks, paremal juhul magaks, aga mind teades olin ma juba oma magamis normid kindlalt täis maganud ja seal ei olnud enam midagi magada lihtsalt. 

Kell oli 5.57 õhtul, kui ma tundsin kuidas elektri jänesed mu sees möllasid ja ma mööda maja ringi kõndisin nagu hull, sest ei osanud mitte midagi teha. 

Vanemate kodust ära minekuni oli veel nii 1 ja pool tundi ning seda aega nad kasutasid samuti jälgimaks, et mina ei otsustaks majast jalga lasta või midagi - ühe sõnaga, igal pool olid turvamehed. Need pidavat sinna jääma ka siis kui nad kodust ära lähevad. 

See tundus ilge piinana. 

Hetkel polnud kedagi isegi mitte kodus, kui mitte ära unustada vanemaid, vaid kõik läksid mingite linna päevadele ja Dom oli omas kodus, samuti vanemate nõudmisel. Ta muidugi üritas ära rääkida vanemaid, et siia saaks, aga ei. 

Tundsin, kuidas telefon käes vibreeris ja nägin jälle ekraanil tuttavat nime. 

''Ega sa veel surnud pole?'' Dommy 

Muigasin selle peale, olin talle kirjutanud pika romaani selle kohta, kui igav mul on ja et tahaks kedagi endale seltsiliseks. 

''Olen, ma olen elav surnu.'' vastasin ma talle muigega. 

''Tahad uudist kuulda?'' saabus hetke pärast uus sõnum. 

''Ma kuulan teid, härra.'' vastasin talle korrektselt. 

''Ma olen 5 minuti pärast su maja juures, seega tee end korda, me lähme linna päevadele.'' tuli samuti kiirelt vastus. 

Kuidas ta nii kiirelt vastata jõudis?

Olin segaduses sõnumi sisust, kuid hetke pärast astusid vanemad elutuppa ja isa sõnas muigega ''Kuna Dom suutis piisavalt veenev olla ja lubas tagada sulle ilusti kaitse, siis otsustasime emaga, et võite ka sellel üritusele minna.'' 

''Tegelt? Thanks god. Ma pidin siin juba surema hakkama.'' muigasin neile ja tormasin kohe trepist üles. 

Kiire riiete vahetus tumeda vabaaja kleidi vastu ja jalga baleriinad ning olingi juba õues ootamas. 

''Lydia, ole siis ettevaatlik.'' ütles ema veel ukse peal. Noogutasin talle naeratuse saatel enne kui autosse istusin. 

''Noh, elava surnu kohta näed sa üllatavalt hea välja.'' sõnas kutt muigega. ''Ma kõrgema klassi elav surnu lihtsalt.'' sõnasin vastu ja panin turvavöö peale. 

Peale umbes 20 minutilist sõitu ja parkimis koha otsimist saime auto pargitud ja Dom võttis teistega ühendust ning selgus, et nad olid just ühte restorani sisse astunud. Jalutasime siis sinna ja nägime juba aknast, kuidas nad laua taga istusid ja menüüsi sirvisid. 

Astusime samuti restorani sisse ja võtsime nende juures istet. 

''Noh neiu ja noormees, saite ka natukene jalutamis rõõmu?'' küsis Adam muigega. 

''Kuule sina panid vanematele pähe, et meil jube ohtlik linna peal liikuda.'' sõnasin pahaselt, mille peale Adam ainult naerma hakkas. 

See polnud naljakas! 

''Lydia pidi elav surnu juba olema.'' sõnas Dominic muigega. 

''Elava surnu kohta näed sa üllatavalt hea välja.'' teatas Marcus, mille peale ma naerma hakkasin. 

''Dom ütles mulle täpselt seda sama.'' laususin ''Aga ma kõrgema klassi elav surnu muidu.'' 

''Tohhoh, elavatel surnutel on ka omad klassid või?'' küsis Simon selle peale. Ta oli ka lõpuks menüüst ennast välja saanud. ''Muidugi on ju.'' muigasin vastuseks. 

''No teeb siis nii.'' kehitas Simon selle peale õlgu. 

Lõpuks kui kõik olime oma toidud ära valinud, milleks ma võtsin sooja kanasalati, siis tellisime toidud ära. 

''No mis põnevat näinud olete kah?'' uurisin, et vaikus lõpetada. 

''Oh, siin on nii palju odavaid riideid, tahaks täiega vaadata.'' sõnas Lisanna selle peale. 

''Siis tuleb tõesti uurida, kui odavalt.'' sõnasin. 

Nägin juba, kuidas kutid silmi pööritasid, kuid Marcusele see mõte tundus meeldivat. 

''Kuulge me pole pimedad, me näeme kuidas te oma väikeseid silmakesi pööritate, eks?'' lausus Lis. 

''Kuidas suudavad naised nii palju riideid vaadata ja osta ja neid kotte vedada ja jahm.'' sõnas Adam selle peale. 

''No me oleme naised ja me tahame end ilusalt tunda.'' sõnasin kulme kergitades. See oli ju nii kuradi loogiline? 

''Te olete niisamagi ilusad ju.'' sõnas Dom mulle kulme vastu kergitades. 

''Ma saan aru, aga ega me kõike ei teegi teie jaoks, vaid pigem enda jaoks. Sama on make up-iga, me teeme seda enda jaoks, mitte meestele mingi mulje avaldamiseks.'' pidasin maha neile pika romaani. 

''Sa kõlad täpselt nagu üks basic bitch.'' sõnas Adam muigega. 

''Ole rõõmus, et ma ei solvunud.'' vastasin Adami poole silme kissitades. 

''Ega ma halvaga.'' tegi ta kohe süütu näo pähe ja tõstis käed üles. 

''Ma tean ju.'' puhkesi naerma ja sama tegid ka teised.