Maffiabossi tütar

XX OSA

Oh issand, te olete reaalselt kõige paremad lugejad üldse. Jutu pühendus teile kõigile, kes seda osa loete ja ilus 20 seekord. 
___________________

Lydia

''Ära ole nii tõsine, see tekitab tunde nagu sa oleks mulle mingi turvamees.'' sõnasin Dominicu müksates, kui too tähelepanelikult ja kus juures täiesti tõsiselt ringi vaatas.

"Ma ei taha, et see mees meid näeks ja sind tüütama tuleks." sõnas ta mulle vastu lause.

"Jah, aga mulle ei meeldi see, mida sina teed..'' ohkasin ''pigem tegeleme ja oleme niisama ning kui ta välja ilmub, siis las ilmub."

Haarasin ta käest, kui teisi märkasin ning tõmbasin ta nende poole. Vabastades ta siis, kui sinna jõudsime.

''Noh, mis edasi?'' uurisin. ''Me lähme paneme osadega end kirja, te oodake Lisannaga siin. Ei taha teid ära kaotada.'' sõnas Adam ja peagi kadusid nad poistega ära rahva sekka.

Toetusin vastu Adami autot ning Lisanna seisis lihtsalt minu kõrval.

Mu telefon tagi taskus põrises ja välja võttes olin pettunud, kui nägin, et Blark on jälle mulle sõnumi saatnud. Avasin selle ja seal seisis selgesõnaliselt Ma näen sind kullakene, näed kuum välja.

Tõusin kiirelt pilgu ja vaatasin otsivalt ringi, kuid Blark mulle silma ei jäänud.

''Midagi valesti?'' küsis Lisanna. Näitasin talle ka sõnumit ja ta näis segaduses. ''Ta helistas mulle ja ütles, et tahab minuga kokku saada ning rääkida.'' laususin pidades hetkeks pausi ''Nüüd ta siis jälitab mind kuskil nurga taga.''

''Ei jälita.'' kostus meie tagant. Keerasime mõlemad oma pilgud taha ja seal minu neetud eks poiss-sõber seisiski. Kuidas ma soovin, et Adam või kes iganes hetkel siin oleks.

''Daniel, ma ei taha sinuga rääkida ausalt. Meil ei ole ka midagi rääkida.'' turtsatasin. ''Ma tahan lihtsalt teada, miks sa mu maha jätsid?'' küsis ta otse ning tuli meile mõlemale lähemale. ''Sest sa petsid mind. Me mõlemad teame, et tegid seda.'' vastasin ta küsimusele.

''Ma ei ole seda teinud, sa ju tead seda.'' sõnas ta üritades kõlada võimalikult tõepäraselt. ''Ma tean sind juba piisavalt kaua ning ma tean, kuna sa valetad.'' ohkasin ma käsi rinnale ristates. ''Okei, see oli üks kõrvalt hüpe ja ma olin täis. Ma tean, et see oli vale.'' tunnistas ta lõpuks oma nii nimetatud vale ja vea üles.

''Jajah, nüüd sa võid ära minna.'' sõnasin. ''Mitte enne, kui ma su tagasi saan.'' ei jätnud ta asja sinna paika. Kas ta tõesti langeb nii madalale? ''Kurat küll, saa aru mees, et sa oled hale hetkel. Väga hale. Sa anud siin hetkel mind. Kas sul endale ei ole mark või? Ma ei taha endale poiss-sõpra, kes selline on.'' kraaksatasin välja oma arvamuse.

Kus kurat nüüd Adam ja Dominic on? Muidu nad ilmuvad alati igale poole.

Lükkasin end korralikult jalgadele ning silmitsesin teda ootavalt. Ma teadsin, et ta ei hoia oma keelt enam hammaste taga.

''Kui mina midagi tahan, siis mina seda ka saan.'' sõnas ta silmi kissitades ja haarates mu käest. Rapsasin selle tugevalt ja kiirelt lahti ning käratasin talle vastu ''Ma ei ole asi, ma olen inimene ning mind ei omata.''

''Mis siin toimub?'' kostus mu seljatagant ja pöörasin end ümber samas, kui Blark üle õla vaatas. Kohtusin Dominicu pilguga.

''Ei midagi.'' sõnas Blark teravalt. Oli aru saada, et talle ei meeldinud isik keda ta nägi. ''Sina hoia oma suu kinni. Ma ei rääkinud sinuga.'' nähvas Dom vastu.

Ohkasin tüdinult ja silmitsesin mõlemat meest. Minge nüüd üksteisele kallale ka veel.

Kuna Danielil vastu väiteid ei tulnud, siis silmitses Dominic midagi. ''Kõik on korras, ära muretse Dom. Saan enda kaitsega hakkama.'' laususin olles valmis lahkuma, aga Blark haaras mu käest.

''Mida?'' küsisin üsna ülbelt. ''Meil jäi jutuajamine pooleli.'' sõnas ta. ''Ma tegin sulle selgeks, et ma ei taha sind enda kõrvale. Meil ei ole enam midagi rääkida.'' laususin juba tüdinult. ''Ja mina ütlesin, et ma saan seda, mida mina tahan.'' sisistas ta pigistades mu rannet kõvemini.

''Sa teed mulle haiget.'' trisin oma kätt ta haardest ära, aga nüüd oli see tugevam, kui eelmine. Kordades. Olin talle valmis just virutama, kui keegi seda minu eest tegi ning Daniel mu käe kohe vabastades astudes paar sammu tagasi ning jäi õrnalt tuikudes eemale seisma.

''Ära näperda mu noormat õde. Muidu kasvab võlg kahe kordseks.'' sõnas Adam talle hoiatavalt. ''Kurat, ma loodsin, et sul ikka normaalne perekond.'' kraaksatas Daniel enda lõuga hõõrudes. See löök oli ilmselt õrnemat sorti, kuna muidu oigaks ta valust. Mina oleks tal lõualuu minema virutanud.

''Kordades parem, kui su võlgades jõuk.'' sõnas Adam.

''Tule, lähme tegeleme millegi muuga.'' haaras keegi mu käest ja tõmbas sealt minema. Dominic.

Mul ei olnud selle vastu tegelikult mitte midagi ning läksin temaga kaasa.

''Lähme sõidame ühe otsa.'' muigas ta ning istusime mõlemad autosse.

Ta sõitis Starti ja peagi oli meie kõrval auto. Kinnitasin enda turvavöö ja peagi kõndis meie ette nagu tavaliselt pool paljas stardi andja. ''Sa võiks tema asemel olla.'' naeris Dominic. ''Unista.'' turtsatasin. ''Muud ei teegi.'' kergitas ta kulme. ''Jobu.'' turtsatasin. Just siis anti ka start.

Nii nagu ma arvasin, siis sõidu võitis Dominic. Korraliku vahemaaga.

*

Kell sai just pool üksteist, kui Dominicu auto mu uue kodu garaaži ees peatus. Teised jäid veel sinna, kuid mina nõudsin kindlameelselt sealt ära tulemist.

Väljusime mõlemad autost ning Dom lukustas selle.

Ema ega ka isa autot ei ole tähendab, et nad olid kodust ära.

''Tead, et sul on kõige seksikam ema.'' sõnas Dominic. ''Midagi iganes Dominic, ma just ei kuulnud seda.'' naersin valjult. ''Ei tegelikult ära üritagi teda sebima hakata või midagi, ma ei taha, et ta papsiga lahku läheks. Jõudsin alles siia.'' sõnasin ukse juures peatudes ja ukst katsudes. See oli lukus. Sorisin just taskutes, kui Dom mind pihast haaras ja enda rinna vastu tõmbas. Keerates mind siis ümber.

''Mulle sobib ta tütar ka. Palju paremini.'' naeratas ta.

Tema lähedust lõpuks tajudes läbis mind taas see ilmelik tunne, mis läbis mind, kui me merel käisime.

Neelatasin ning vaatasin talle silma.

Ta pilk peatus hetkeks minu huultel ja ma teadsin, mis järgmiseks juhtub. Ka minu pilk peatus hetkeks ta huultel, mis lähenesid minu omadele.

Ei, see oli vale.

Lükkasin end enne tema huulte puudutust eemale ning tõmbasin taskust võtmed, mis olid sinna mitu õhtut tagasi jäänud.

Avasin ukse ja tõmbasin kontsad jalast.

Lippasin midagi ütlemata ülemisele korrusele enda tuppa mingi veidra kahetsus tundega.

Ma oleks ta huuli enda omadel tunda tahtnud, samas ma ei tahtnud. 

Vahetasin oma riided kodusemate vastu ning läksin alla tagasi, kus Dom end diivanile teleka ette sättinud oli. 

Kui ta mind tulemas kuulis, pööras pilgu korraks mulle ''Vabandust sellepärast, mis juhtus..'' sõnas ta. ''See on suve, pole midagi.'' laususin, kuigi see oli midagi, aga ma ei saanud või ei suutnud seda lihtsalt tunnistada. ''Seegi hea.'' muigas kutt. Muigasin ka ja viskasin end diivanile pikali tõstes oma jalad talle sülle. 

''Mis ma nende jalgadega nüüd peale peaks hakkama?'' küsis ta kanaleid klõpsutades ja lõpuks jättis mingile kanalile, kus tuli ''Top Gear''. ''Üks massaaž palun, aitäh.'' sõnasin. Minu üllatuseks hakkaski ta hellalt mu jalgadele massaaži tegema. 

Mu silmad olid juba kinni vajumas, kui äkki maja uks laiali lendas ja teised sisse astusid.