Maffiabossi tütar

XL OSA

Lõpuks uus ugh :) Kahjuks lühike.

Adam

''Lähme!'' kostsin kohe, kui Colin oli majja tagasi sisse läinud ja sellest natukene aega oli möödas. Väljusime kõik autost ja lippasime üle jalakäijate tee murulapile, mille ääres seisid suuremat sorti põõsad.

Paar hetke hiljem, kui kõik olid autodest väljunud jooksime üle auto tee ja Marcus koos Simoniga lõid maja ust jalaga, sellest kasu polnud, seega võeti kasutusele relvad ja lasti lukk lihtsalt sodiks.

Uksest sisse tormates vaatas meile kõige pealt kolm täiesti kohkunud valvurit, kes said kohe kuulid jalga.

''Simon ja Marcus minge otsige Lydia ja Dominic ütles. Teised hargneme maja peale. Olge kõik paarides.'' hõikasin ja minuga ühines keegi noormeestest.

Lippasime mööda pikka koridori edasi, kui märkasin eemal kõndimas kiire sammuga kahte meest, keegi õlal.

''Lisajõudu.'' hõikasin ja peagi ühines minu ning teise kutiga veel kolm noormeest.

Tegelased vaatasid taha ning siis üksteisele otsa. Nad panid inimesed maha ja olid valmis võitluseks. Kõik ületasid kasvult ja ilmselt ka kaalult meid ning sellest tundus tulevat julm võitlus.

Hakkasin relvaga sihtima, kuid nii minult kui ka teiselt tüübilt löödi relv käest ning suruti maha. Sama tehti teise kahe tüübiga ning kolmas tüüp võitles juba selja tagant tulnud tüübiga.

Olime tupikus ja kiikasin nende poole, keda nad vedanud olid. Sain kindlalt väita, et üks oli Lydia ja teine Dominic.

"Lydia ja Dom on siin." röögatasin ja hakkasin täiest jõust endast 2 pool korda suuremale tüübile vastu. Teadsin, et see üritus on kasutu, aga vähemalt nii paljugi hoidsime me neid tegevuses, et nad ei saaks kuhugi edasi joosta.

Üritasin kätte saada enda nuga, mille saapa säärde olin lükanud. Kuid tüübi kindlad ja raudsed rusika hoobid tulid liialt kiiresti.

Kuulsin püstoli lasku ja üritasin aru saada, mis toimus ja kes lasi ning kust. Kuid kui kutt mu ees peale teist lasku põlvili langes käsi alakõhule surutud. Sõber ta kõrval jäi jokutama andes meile võimaluse kiirelt maha suruda.

Vaatasin Marcuse poole tänatud pilguga, kui ta külma verelist teise tüübi ka maha lasi.

Sammusime kahe inimese poole ja tõbasime neile pähe tõmmatud kotid ära. Lydia ja Dom.

Lydiat vaadates pidi mu süda saapa säärde vajuma, suva et mul neid jalas polnud.

Marcus patsutas õrnalt Dom'i põsele, kuid ta ei toibunud ega liigutanud kuidagi.

"Nad on uimastatud." hõikas Lis teiselt poolt koridori.

"Kust tead?" olin hetkeks veidi segaduses.

"Leidsin need ühe kongi põrandalt." sõnas neiu meie juurde jõudes ja näidates käes olevaid süstlaid.

"Saatke need ruttu laborisse ja keegi aidake mul Lydia autosse viia. Viime ta kiiremas korras doktori juurde." sõnasin.

Marcus liigutas käe ümber Lydia ja tõstis ta kiire liigutusega sülle "Adam selleks pole vaja abi. Ta liiga kerge, et abi küsida."

Marcuse hoolivus oli meeli ülendav, sellest olid alati kõik üllatunud, sest see paistis juba kaugele. Ta ei teadnuddki Lydiat kaua, aga hoolis sest ta oli oma. Ta meeldiv väga tihti naistele, aga asja teeb keeruliseks naiste jaoks see, et ta gay.

Aitasin selle peale hoopis Simonit ja ühte teist kutti, sest Dom oli kordades raskem kui Ly.

Lõpuks kui kutid autosse saime ja veendusime, et kõik kohal ja terved liikusime tagasi, meie auto muidugi doktori poole.

Kui oligi kellelgi mingi vigastus siid kindlasti mitte nii hull et surema hakkaks.

Peatusime ühe väiksema kortermaja juures.

Kui palju abi see naine küll meile osutanud on ja kui mõnekesegi elu päästnud.