Kõige tähtsam mu jaoks | Yoonmin

Kukkumine

(A/N)

Okei- See ongi siis viimane osa

Mul läks päris kaua aega, et see lugu mulle meelde tuleks ja et ma suudaks seda lõpetada

Ma hakkan veel kirjutama, kui mul mingeid ideid tuleb, aga senikaua ma loodan, et see osa meeldib teile ja näeme tulevikus.

(Olevik)

[Yoongi vaates]

,,Muidugi piisab, vabandust, okei? Ma ei mõelnud sellel hetkel. Ma ei tahtnud sulle kunagi haiget teha. Lihtsalt ta suri minu pärast..."

Jimin võttis enda põlved kaissu ja ma liikusin lähedamale ning kallistasin teda tugevalt.

,,Ma ei usu, et see oli sinu süü... Miks sa seda arvad?"

,,Kuna kui ma oleksin vastanud, poleks ta siia sõitnud..."

,,Mis ta tahtis sinult?"

,,Raha..."

,,Mh, kullake..."

Ma liikusin oma käega ta lõua alla ja tõstsin ta pead natuke.

,,See ei olnud sinu süü... Kindlasti oleks ta võinud sõita rahulikumalt ja ettevaatlikumalt, okei?"

Ta hammustas oma huult ja ma liikusin talle lähedamale, korraks puudutades tema huuli enda huultega kuni ma kuulsin lingi alla vajutamis häält ja keerasin pea ukse poole. Jin astus sisse ja ma tõusin püsti ning kallistasin teda.

Ta kallistas mind vastu ja ohkas ning ma silitasin ta selga samal ajal kui ma naeratasin talle õrnalt ja ta naeratas vaikselt vastu.

,,M-Mis ma maha magasin?"

Ma vaatasin Jimini poole ja Jin raputas enda pead ning läks tema juurde.

,,Sina pead ainult puhkama ja enda pärast muretsema... Küll me hiljem räägime sulle kõigest."

Ma noogutasin ja Jimin viskas voodile pikali ning Jin paitas teda õrnalt ja kõndis minuga välja. Ma saatsin Jiminile veel ühe õhumusi ja ta naeratas ennem kui uks sulgus.

,,Ma soovitan sul koju puhkama minna."

,,Mis Nam-"

Ta kattis mu suu enda käega ja vaatas kurvalt eemale.

,,Ma ei taha sellest rääkida."

Ma noogutasin ja ta kõndis minema. Ma ohkasin vaikselt ja hakkasin mõtlema. Taekook vist lõpuks juhtus, Jimin puhkab, Jin on murtud, Nam on vanglas ja mina olen siin ainukene...

Ma tundsin midagi enda taskus kui mu käed sinna liikusid ja mu mõtlemine vaikis. Ma kõndisin haiglast ruttu välja ja raputasin pead istudes pingile. Ma võtsin välgumihkli taskust ja ohkasin.

,,Ei, Yoongi... Ei..."

Ma panin selle tagasi taskusse ja kõndisin koju. Lõin kive enda ees terve tee kuni astusin majja sisse ja viskasin ennast diivanile. Vaikselt hakkasin jälle mõtlema, miks kõik järsku muutus, ja mul tuli ka välgumihkel meelde.

Ma võtsin selle uuesti taskust välja ja ajasin ennast vaikselt püsti. Päris suur stress on viimasel ajal olnud. Ma vajan väiksest pausi ja kahjuks kõige parem variant minu jaoks on üks suits.

Kõndisin siis vaikselt riiulite poole ja sobrasin käega ülemise riiuli läbi kuni suitsupakk mu sõrmi puudutas. Ma haarasin selle ja läksin majast välja.

Istusin siis trepi peale ja vaatasin seda suitsupakki. Suitsetamise olin ma maha jätnud ja isegi lubanud, et enam ei tee, aga siin ma olen. Tagasi istumas oma trepil.

Ma korraks mõtlesin püsti tõusta ja lihtsalt visata see pakk ära, aga ma ei suutnud. Ma võtsin ühe suitsu pakist välja ja mõtlesin Jiminile. Kas ta oleks väga pettunud, kui ma seda teen?

Ma raputasin enda pead ja üritasin mõelda kellelegi muule. Muidugi tuli mul isa meelde ja ma lihtsalt ohkasin. Kõik on praegu piisavalt segane, niiet üks suits ei tee asja hullemaks.

Asetasin siis suitsu suhu ja panin selle põlema, tõmmates ühe sõõmu sisse ja hiljem puhkusin selle aeglaselt välja. Ma vaatasin natuke ringi kuni ma tundsin midagi enda põsel.

Mul kukkus suits maha ja ma vaikselt pühkisin pisara enda põselt. Kokkuvõttes ma siis polegi parem kui mu isa. Ma astusin suitsule peale, et see ära kustutada ja viskasin paki minema.

Ajasin siis ennast vaikselt püsti ja kõndisin tagasi majja. Panin ukse kinni ja liikusin üles. Kui ma oma voodit nägin, siis ma peaaegu juba jooksin selleni ja viskasin ennast sinna pikali.

Ma pole ammu nii väsinud kõigest olnud ja ma vajasin und kohe väga. Ma tõmbasin endale teki peale ja haarasin padja kaissu. Midagi oli mu külje all ja see oli väga ebamugav.

Ma sorasin käega vaikselt taskus ja tõmbasin välja telefoni. Mul oli üks teade tulnud ja ma vaikselt avasin selle. Seal oli pikk tekst, mida ma ei viitsinud lugeda, niiet ma lihtsalt kerisin kuni ma peatusin kirja lõpus.

Seal oli pilt minust ja Jiminist. Ma kohe tõusin istukile ja vaatasin kõik pildid läbi. Kes k*rat nägi meid haiglas? Ma lugesin ruttu kirja läbi ja helistasin kohe Jinile.

,,Hei- Ma tean, et on pikk öö olnud, aga meil on väikene probleem.."

,,Mis juhtus?"

,,Keegi oli haiglas ja ta teab kõike."

,,Kõike?"

,,Kõike.."

,,...Ai sa *********"

(A/N)

See ongi siis kõik :P

Jah, mul on plaanis sellele kirjutada teine osa ja võibolla see ümber natuke kirjutada.

Aga ma armastan teid kõiki ja olgu teil tore päev~

-Fantazygurl