Kõige tähtsam mu jaoks | Yoonmin

Namjooni sünnipäev

>Eri osa<

[Namjooni vaates]

,,Palju õnne sulle, Palju õnne sulle! Palju õnne, kallis Namjoon! Palju õnne sulle!"

Ma avasin silmad ja nägin Seokjini enda ees. Tal oli mulle koogi teinud ja seal oli peal üks roosa küünal. Muidugi on see küünal roosa. Ta andis mulle selle koogi ja ma naeratasin talle automaatselt.

,,Mis kell sa ärkasid?"

,,Mingi tund aega tagasi..."

,,Sa tead, et mulle ei meeldi kui sa minu pärast varem ärkad."

,,Täna on su sünnipäev! Naudi seda."

Me läksime kööki ja sõime kooki. Peale seda hakkasin ma tööle minema. Ta lehvitas ja ma läksin. Tööl soovisid ka mulle lähedasemad töökaaslased palju õnne ja need, kes pealt kuulsid, et mul on sünnipäeva.

[Seokjini vaates]

Ta lahkus ja ma ohkasin sügavalt välja. Kõik räägivad, et ma peaksin talle oma tunnetest rääkima, aga ma ei tea, kuidas... Ma isegi ei tea, kas ta tunded on samad. Me oleme olnud juba 5 aastat samas korteris ja pole isegi tulnud ideed, et me vahetaks elukohta. Me oleme harjunud juba üksteisega, aga see on minus ka tekitanud tundeid.

Ma jooksin teise tuppa ja võtsin oma telefoni. Ma saatsin kõigile sõnumid, et nad üllatust ära ei unustaks. Ma hakkasin tegelema peosnäkkidega. Natukese ajapärast jõudis Hoseok. Ta on alati varajane.

,,Hyung!"

,,Hoseok! Tore, et sa tulla said, aga sa oled natukene varajane."

,,Pole midagi, saan sind toiduga aidata."

Ma vaatasin talle kas-sa-teed-praegu-nalja-mulle näoga otsa ja ta lihtsalt istus ja oli telefonis. Kui ma lõpetasin jõudis Taehyung ja Jungkook ka. Nad hakkasid lollitama ja ringi jooksma.

Vahepeal mulle tundub, et nad on väiksed lapsed suurte inimeste kehades vangis, aga need ongi ju meie lapsed grupis. Jungkookist saan ma aru, kuna ta on meist kõige noorem, aga Tae suhtleb nii palju lastega, et ta on ise ka lapseks muutunud.

Vahepeal on mul tunne, et kõige normaalsemad olemegi mina ja Namjoon. Yoongi jääb jälle hiljaks... Me panime tuled kustu ja just siis tuli Yoongi koos Jiminiga... PARK JIMINIGA!? Kas ta on segane?

Namjooni auto parkis maja ette ja mul polnud aega vaielda nii, et ma lihtsalt tõmbasin nad ka köögilaua taha.

[Namjooni vaates]

Päeva lõpuks ma olin natuke väsinud ja ma läksin koju. Terve kodu oli kottpime. Kas Jin läks kuhugi? Ma panin tule põlema ja köögilaua tagant hüppas terve BTS välja. Ma ehmusin, aga hakkasin kohe naerma. Terve grupp soovis mulle karjudes palju õnne ja ma istusin laua taha.

,,Nii tore, et sa tulla said, Jimin! Ma isegi ei teadnud, et sa tuleksid."

,,Ma olin Yoongiga koos nii, et tulin. Ma muidu kutset ei saanud."

,,Seokjin? Mis toimub?"

,,Ma usun, et mul ei laadinud sõnum ära. Vabandust Jimin."

,,Pole midagi, Hyung."

[Seokjini vaates]

Ma rääkisin terve õhtu kõigiga ja meil oli mega lõbus. Ainukene asi, mis selle ära rikkus oli Park Jimin. Namjoon pühendus kogu tähelepanu talle. Jah, ma olen tõesti armukade, aga Jimin on nagu Namjooni parim sõber. Kuidas ma sellega võidelda saan?

Ma aina jõin ja jõin kui sain. Jimin, Yoongi, Tae ja Jungkook võtsid ainult ühe klaasi, Hoseok ja Namjoon ei joogi, aga ma olen vist juba terve pudeli ära joonud. Kui kõik olid lahkunud, siis olin ma juba nii väsinud, et ma kukkusin voodisse.

,,Jin, sa oled mu voodis."

Ma tõusin istuli ja vaatasin ringi. See pole tõesti minu tuba. Ta istus mu kõrvale ja vaatas mind murelikult.

,,Palju sa jõid?"

,,Ma usun, et palju, aga seda enam ei juhtu."

,,Sa jood alati nii palju kui Jimin tuleb. Mis teie vahel juhtus?"

,,Midagi, kuna sa oled nüüd siin."

Ma tegin ta põsele musi ja läksin kuidagi enda tuppa ning jäin kohe magama. Hommikul tulevad mul väiksed killud meelde eilsest ja ma peidan ennast teki alla. Kas ma tõesti tegin talle põsemusi?

Ma läksin kööki ja seal oli kiri.

Hei!

Läksin tööle juba. Ostan sealt süüa.

-Namjoon

Ma teadsin seda. Ta vihkab mind nüüd täielikult. Ma istusin masendunult laua taha ja sõin muna. Ma tegin selle katki ja see oli vedel. See voolas aeglaselt ringi ja see tekitas veel rohkem masendust. Ta oli nagu masendunud, et ma ei oska enam munagi teha

Uks lõi lahti ja ma ehmusin. Namjoon jooksis minu poole ja suudles mind. Ta käed olid mu põskedel ja ma olin seal lihtsalt üllatunud. Ta võttis mu sülle ja viis mu enda magamistuppa.

,,Seokjin..."

,,Mida?"

,,SEOKJIN! Ärka üles!"

Ma avasin silmad ja Namjoon oli mu ees. Mu pea kohutavalt valutas ja ta andis mulle vee valuvaigistiga. Ma võtsin selle ära ja ta lehvitas. Nii armas temast. Äratab mind üles, et mind aidata ennem kui läheb. Kui ta oli läinud, nägin, et ma olingi ta toas.

Mis on siis tõsi? Kas see hommikuosa oli ainult unenägu või oli ka see põsemusi? Ma pean nüüd Namjoonilt küsima... Kui ta õhtul koju jõudis läksin ma kohe tema juurde.

,,Kas eile õhtul juhtus midagi või jäin ma lihtsalt sinu tuppa magama?"

[Namjooni vaates]

Ma mõtlesin hoolikalt läbi, ennem kui ma talle vastuse andsin. See muutuks väga piinlikuks kui ma ütlen, et ta tegi mulle põsemusi ja ma olen okei sellega. Äkki ma tegelikult ei meeldi talle. Äkki see põsemusi ei tähendanud midagi.

,,Ei, sa jäid lihtsalt magama."

(A/N)

PALJU ÕNNE NAMJOON! 💖

12.09.2017

Ma lõpetan siin praegu ära, kuna ma tegelikult saatana kuri õpilane.

Loodan, et meeldis.

Bah bai!

-Fantazygurl