Kõige tähtsam mu jaoks | Yoonmin

Muutus

[Yoongi vaates]

Ma panin Jiminile käe suu ette ja viisin ta auto juurde. Ta oleks naerma hakanud muidu praegu.

,,Nüüd on mul jälle probleeme."

,,Mis mõttes?"

,,Ma pean Hobi eest tegema näo, et ma ei näinud midagi kuigi see on kerge. Mind see absoluutselt ei huvita. Nii, et tegelikult mul probleeme pole, sest ma pole nendega seotud."

,,Just täpselt kuigi sa peaksid veidi rohkem tagajärgetest hoolima."

,,Ole vait. Ma viin meid koju. Mulle juba aitab sinu nõmedustest. Anna võtmed."

Ta andis mulle võtmed ja ma sõitsin koju. Jimin vaatas aknast välja.

,,Midagi vaevab sind?"

,,Sind see ei huvitaks."

,,Hea küll..."

Me jõudsime koju ja ma läksin kohe voodisse. Ta viskas ennast mu kõrvale ja mind isegi ei huvitanud see. Ma olin nii väsinud, et jäin magama kohe. Hommikul ärkasin enne Jimini.

Mida ta siin teeb? Tal tundus külm olevat nii, et ma sulgesin akna ja ootasin natuke. Hiljem märkasin, et tal pole mitte külm vaid ta kardab. Kas ta näeb halba unenägu. Ma läksin ettevaatlikult tagasi teki alla.

Ma võtsin ta kaissu ja paitasin teda. Ta lõpetas värisemise, aga midagi oli ikkagi viga. Ma liikusin talle lähemale ja sosistasin :

,,Kõik on korras..."

Ma ei tea, kas see aitas, aga ma jäin magama. Ma ärkasin üles kui ma tundsin kõdi natuke nina pealt. Ma avasin silmad ja nägin, kuidas Jimin oma juustega mind kõditab.

Ma märkasin, et ma hoian temast kõvasti kinni nii, et ma liikusin kohe eemale ja tõusin istuli.

,,Mida sa unes ka ei näeks, et sa mind peaaegu surnuks pigistad ja imelikke hääli teed?"

,,Tõesti? Tavaline õudukas. Ma tavaliselt ei maga inimeste kõrval nii, et seda pole varem juhtunud."

,,Ma äratasin sind üles, kuna ma ei saanud lahti. Sa nagu ei tahtnud, et ma läheks, aga mul on kõht tõesti tühi. Sa võid edasi magada."

,,M-Ma tulen appi!"

Mida ma ajan? Ma isegi ei oska süüa eriti teha...

,,Lähme siis..."

Ma läksin alla ja märkasin midagi.

*Kõik lugejad : Kas ta märkas lõpuks, et Jimin koristas!?*

Meil mõlemal on T-Särgid ja lühikesed püksid ning me just kaisutasime ühes voodis, aga see ei häiri mind üldse. Jimin tundub ka õnnelikum olevat. Kas ma olen nii Tundetu, et isegi sellised asjad mind ei huvita?

*Kõik lugejad : Ma tean, et ta pole siiamaani märganud Jimini suurt tööd, aga Yoonmin feels*

,,Täna me teeme lihtsalt omletti. Seda sa peaksid ikka oskama. Lihtsalt klopi munad. Ma teen salati."

,,Klopi ise. Ma sind noaga ei usalda."

Ma osutasin ta sõrmele ja ta lihtsalt keksis siia. Ta võttis munad endale ja ma läksin külmkapi juurde. Ma võtsin peterselli, tomatit ja sibulat, kuna mul ei olnud midagi muud... Poes peaks käima.

Ma viilutasin need väikesteks tükkideks ja viskasin Jimini kaussi. Ta segas kokku ja pani pannile.

,,Sa oled päris hea lõikaja. Oled õppinud kusagil?"

,,Ma vanasti aitasin emal alati salatit teha."

,,Kuidas neil läheb üldse?"

,,Ma ei tea, ma ei suhtle enam nendega. Peale seda kui isa probleemid muutusid suuremaks ma lahkusin. Ema pidi olevat ka lahkunud, aga ma ei tea, kas see on tõsi. Ta ei suutnud ennem. Miks ta oleks nüüd pidanud?"

,,Mu ema läks lõpuks ikka vangi. Meid leiti üles. Ennem oli raske, aga kui ta ära läks tundus elu kuidagi poole kergem olevat. Ma kolisin oma ette ja kui leidsin poisi kolisin tema juurde. Seal kohtusin Namjooniga ja nüüd ma siin. BTS, huh?"

Ta naeris ja pööras muna teist pidi. Vähemalt üritas kuni ma panni ta käest võtsin ja selle lihtsalt teistpidi viskasin.

,,Nii on kergem..."

Ma võtsin nõud ja katsin laua. Me sõime ära ja siis ma märkasin kella ja kuupäeva.

,,Mul hakkab töö täna jälle! Ma pean minema..."

Ma läksin jooksuga üles ja panin riidesse. Riided on kuidagi väga korras... Jooksin tagasi alla, Jimin andis mulle võtmed ja telefoni ning ma vaatasin ringi.

,,Jimin, kas sa oled koristanud?"

*Kõik lugejad : LÕPUKS!*

,,Jah ega sa ei pahanda?"

,,Muidugi mitte, see on väga kena. Ma pole kunagi enda kodu nii puhtana näinud. Sa pesid ka riided ja aknad ära, onju?"

,,Jah..."

,,Ma ei ole vihane, aga kui sa tahad midagi teha, siis küsi minu abi ka. Sa ei pea üksi minu kodu koristama."

Kuigi ma ei viitsi midagi teha ei taha ma, et ta minu majapidaja ka oleks vms...

,,Teeme nii kui mul abi vaja, siis ma küsin. Ma nagunii elan siin sinu kulul praegu nii, et küll ma hakkama saan."

,,Kus sa töötad üldse?"

,,Ma olen ühes restoranis kokk, aga mul on praegu veel nädal vaba."

Kokk? Sellepärast ta oskab süüa teha... Kuidas ta siis näppu lõikas? Vahet pole..."

,,Hiljem näeme, ma lähen!"

Ma jooksin välja ja jälle unustasin. Jimin oli ukse peal enda auto võtmetega ja ma tänasin teda ning läksin tööle. Mu auto tuleb ülehomme alles remondist tagasi. Õnneks ei ole mul rahast puudust.

Ma jõudsin tööle ja kõik tervitasid mind. Ma läksin oma kabinetti ja....

(A/N)

Mulle meeldiks see kui iga osa oleks ka teie jaoks nagu teooria.

Jimin kutsus kassapidaja restorani...

Jimin töötab restoranis...

Kas te üldse kasvõi korraks tulite selle idee peale?

Kui jah, siis tubli.

Kui ei, siis savi.

Nagunii pole see sama restoran.

Yoongi töökoha saate ka alles hiljem teada.

Appi kui kuri ma olen...

*Kirjutab kurjust edasi*

(Lihtsalt mainin, kuna see on minu töö : Kui te elate jutuga kaasa (tundlikud vms), siis see lõpp läheb VÄGA segaseks ja ma ei soovitaks teil lugeda...)

-Fantazygurl