Kõige tähtsam mu jaoks | Yoonmin

Kahtlused

Ma tahtsin just särki võtta, aga üks käsi haaras minust kinni ja võttis mu kaissu. Ta soe keha andis ka mulle soojust ja ma üritasin rahuneda. Ma ei tohi midagi imelikku sellest mõelda. Mul poleks kunagi võimalust...

[Yoongi vaates]

Hommikul äratas mind üles Jimin. Ta puudutas mu nina ja kui ma silmad avasin, siis ta vaatas oma naeratusega mulle otsa.

,,Hommik! Sa magad nii armsalt, aga ma pean sind üles äratama. Kell on palju."

Ma vaatasin ruttu alla, aga mu käsi oli normaalselt. Ma ei hoia teda kinni. Ta oleks saanud lihtsalt ära minna.

,,Söök on ka valmis nii, et lähme."

Ma haarasin ta käest ja ta oli segaduses.

,,Sa ei taha süüa?"

...

,,Kas sa ignoreerid mind?"

...

,,Kas ma tegin midagi? Kui jah, siis..."

Ma haarasin ta kaelast ja tõmbasin ta enda juurde ning suudlesin teda. Ta väiksed huuled vastasid mu huultele ja need tegid mulle avasuse. Ma sisenesin keelega kohe ja me suudlesime...

See oli nii võrratu tunne, et ma ei tahtnud sellest lahkuda, aga see lõppes. Ma vaatasin talle otsa ja ta jälgis ainult mu huuli. Ta tahtis veel, aga... Miks ta siis lõpetas?

,,Yoongi..."

,,Mis?"

,,YOONGI!"

Ma avasin silmad ja ehmusin kohe. Jimin oli mu peal ja hoidis mu käsi kinni.

,,Mida sa teed?"

,,Mis mõttes?"

,,Sa hakkasid mu kaelast kinni võtma nii, et ma arvasin, et sa tahad mind kägistada vms."

,,Vabandust... Ma ei tea, miks."

See oli uni? Aga see suudlus oli nii reaalne. Miks ma üldse sellele mõtlen? Jimin on mees... Ma olen ju sirge, eks ole? Ma märkasin midagi ta kaelal...

,,Mis see on?"

,,Mis on mis?"

Kas ma andsin talle läbi une maasika!?

,,Ei midagi... Lähme sööma?"

,,Hea küll."

Ta tõusis püsti ja alles, siis ma avastasin, kuidas me jälle riides oleme. Tead mida? Mind isegi ei huvita enam.

,,Jimin!"

,,Mida?"

,,Sa vist meeldid mulle."

...

...

...