Kõige tähtsam mu jaoks | Yoonmin

Pisarad

(Olevik)

Min Yoongi :
Peategelane
Negatiivne
Kõigest savi
Tegelikult mega tore
Sirge

Ma avasin oma silmad ja vaatasin lage. Jälle üks õudusunenägu nähtud... Mu tuba oli täiesti pime. Ma tõusin istuli, aga see oli viga.

,,Ai, sa pagan kui valus."

Mu pea oli nii kohutavalt valus, aga ma hoidsin natuke silmi kinni ja see läks mööda. Ma vaatasin akna poole ja mul oli kardin ees. Ma otsustasin üles tõusta.

Kõndisin kardinani ja piilusin natukene. Õues päike säras ja ma olin üllatunud. Mis päev täna on? Mis kell on? Kaua ma magasin? Olid esimesed küsimused mu peas.

Ma kõndisin äratuskella juurde ja see näitas 14:36 Esmaspäev... Pagan võtaks! Ma pidin ju Hoseokiga kokku saama. Ma lasin ühe suure ohke välja ja panin ruttu jaki selga, sasisin juuksed ära ja võtsin võtmed.

Ma panin ukse lukku ja põrkasin kellegile otsa. Park Jimin... See veel puudus. Meie grupis on kõik peaaegu geid vs biseksuaalsed. Jimin on täielikult gei. Tal on isegi poisssõber.

Park Jimin :
Yoongi grupikaaslane
Positiivne
Täielik nunnuduse pomm/mochi
Tegelikult kiiresti ärrituv
Gei

,,Hyung! Vabandust..."

,,Pole midagi, ma isegi ei märganud sind."

Ma läksin minema ja hakkasin autosse istuma kuni keegi haaras mu käest. Ikka veel Jimin.

,,Mis on?"

,,Yoongi... Sa peaksid natukenegi viisakam olema."

,,Kas ma solvasin su tundeid?"

Ta vaatas mulle vihaselt otsa ja ma vabandasin. Ta naeratas ja läks minema. Jimin on vihasena väga vägivaldne või kuri ja mul pole praegu aega. Ma pean tõesti kiirustama juba. Mind isegi praegu ei huvita, mida ta siin tegi.

Ma istusin autosse ja sõitsin kohe Myeongdong kohvikusse. Ma panin auto lukku ja nägin juba aknast Hoseoki mulle lehvitamas. Ma lehvitasin võltsnaeratusega vastu ja läksin sisse. Hoseokiga ma ei pea kaua tegema võltsnaeratust, kuna ta millalgi suudab mu ikka naerma ajada.

Jung Hoseok :
Yoongi lapsepõlvesõber
Positiivne
Täielik armas päike
Tegelikult palju läbi elanud
Sirge

,,HYUNG!"

Hoseok kargas püsti ja kallistas mind kohe. Ma kallistasin muidugi viisakusest vastu. Me istusime lauda ja ta oli juba mulle ühe Yuenyeungi tellinud.

,,Kuidas sul läinud on?"

,,Kuule, rahulikult..."

,,Kas sa magasid jälle sisse?"

,,Vabandust, Hoseok... Ma lihtsalt kaotan ajataju vahepeal."

Ma vaatasin aknast välja ja lürpisin kohvi samal ajal kui ta oma probleemidest rääkis.

,,Mis sa siis arvad?"

,,Mh?"

,,Kas ma peaksin temaga käima?"

,,Ma usun küll, aga see on kokkuvõttes ikkagi sinu valik."

,,No jah, aga ma pean nüüd minema. Mul on täna eri tantsutund koos Jiminiga."

,,Te teete alati mega palju ületööd kui asi puutub tantsimisse."

,,Vaata, kes räägib! Kas sa üldse magad kui sa kirjutad?"

Ma vaatasin teda tüüdatud pilguga, aga ta ainult naeris, lehvitas ja läks. Ma läksin kassase ja palusin ühe Yuenyeungi kaasa. See on parim teekohv, mis ma saanud olen. Hoseok tõesti ikka tunneb mind.

Ma hakkasin autot avama ja nägin enda võtmehoidjat. Ta kinkis selle Kumamoni mulle... See toob alles mälestusi tagasi. Ta on oma poisiga nii hõivatud nüüd, et me ei veeda enam üldse aega.

Ma raputasin pead ja sõitsin koju. Ma peatusin maja ees ja nägin enda ukse ees Jimini istumas. Kas ta magab? Ma läksin tema juurde ja togisin teda jalaga. Ta avas aeglaselt silmad ja hõõrus neid. See on raske kui ta on su nõrkus.

Jiminiga me kohtusime ka lapsepõlves. Ta kindlasti ei mäleta, aga ta kolis ära ilma ütlemata kuid meie mälestused koos on mul siiamaani meeles. Ta oli nii habras ja me elasime halvas piirkonnas. Ta koolikaaslased kiusasid ja ta ema peksis teda...

,,Hyung..."

,,Mis sa siin teed?"

,,Mul on vaja kuskil ööbida, palun."

Ta vaatas oma armsate silmadega otsa, tegi aegyot ja ma ei saanud ei öelda. See on tõesti raske. Ma avasin ukse ja ta läks sisse. Ma läksin üles ja tõin alla voodipesu ning viskasin need diivanile.

,,Kas ma pean tõesti diivanil magama?"

,,Kas sa eelistad madratsit?"

,,Kui ma madratsiga sinu juures saan magada, siis jah."

,,Jimin, mis toimub?"

See ei ole küll minu asi, aga ta pole kunagi palunud minu juurde jääda ja ma tean kui miski vaevab teda. Ta ohkas välja ja istus diivanile. Midagi kukkus põrandale ja ta hääl oli pragunenud.

,,Me...."

(A/N)

Haha!

Ma lihtsalt lõpetan siin ja olen kuri ning te saate hiljem edasi teada.

Väga tore kui teile see lugu meeldib, aga ma tõesti lihtsalt kirjutan midagi kiirelt kokku.

Kui teile see nagu tõesti meeldib, siis kirjutage.

Mulle meeldib alati lugeda, mida inimesed loost arvavad.

Näeme hiljem!

-Fantazygurl