Kõige tähtsam mu jaoks | Yoonmin

Vannituba

Ma läksin oma kabinetti ja istusin maha. Jälle töö... Sekretär tuli sisse.

,,Vabandust, Hr. Min... Kas ma tulin valel... ajal...?"

Ma tean, miks ta endas kahtles, kuna ma olin vihane. Seda oli kindlasti juba näost näha.

,,Ma võin t-teinekord k-ka tulla..."

,,Ei ole midagi, lihtsalt... Sa oled vallandatud."

,,M-Miks?"

,,Ma ütlesin eelmine kord, et see on sinu viimane võimalus. Sa ei koputa kunagi ja see käib närvi."

,,V-Vabandust..."

Ta kummardus ja läks minema. Firmajuht on raske olla, aga ta ei saa olla ka mega mõistetav. Enda firmas ma nõrgukesi ei vaja. Minu firma on alati olnud tugev ja nii see ka jääb. Ma tegin kaustiku lahti ja keegi koputas. See oli jälle sekretär.

,,T-Teie tänane plaan..."

Ta andis mulle enda aluse koos paberiga ja seal olid kõik kellaajad.

,,Hea küll, viimane võimalus. Seekord päriselt."

,,Aitäh!"

Ta läks välja ja ma hakkasin vaatama, mis ma täna tegema pean. Kuigi üllatus oli suur. Mul oli täna ainult suurele kohtumisele minna. Meil on tõesti nende koostöölepingut vaja.

See toimus ühes restoranis, kus ma pole varem käinud. Mu telefon värises ja see oli sõnum. Jiminie Pabolt... See veel puudus. Kas ta kaotas oma võtmed ära?

Yoongi!

Ma pean ikka täna tööle minema. Mind on hädasti vaja. Tahtsin teavitada, et sa ei muretseks, kuhu ma läksin :)

-Jiminie Pabo

Nagu mind huvitaks... Ma tõusin püsti ja kukkusin korraks maha. Kohutav peavalu raius mu pead ja ma isegi ei märganud, et ma karjusin... Sekretär jooksis sisse ja andis mulle topsi vett.

,,Aitäh..."

Ma hingeldasin ja tõusin püsti. Ma olin kuidagi väga väsinud ja mu pea käis ringi ja siis...

,,Yoongi?"

Ma vaatasin telefoni ja sealt oli sõnum jälle Jiminie Pabolt. Juba selle sõnumi saatja nime lugemine rahustas mind maha.

,,YOONGI!"

,,Mida?"

,,Te peate minema, auto on siin. Või ma tühistan plaanid?"

,,E-Ei! Kindlasti mitte. Ma juba lähen."

Ma võtsin võtmed ja läksin auto juurde. Ma lubasin autojuhil juba minna, kuna mul on enda auto. Õigemini Jimini oma, aga vahet pole... Ma sõitsin restoranini ja parkisin ning siis läksin sisse.

Ma kohtusin nende ärimeestega ja me läksime sisse. Meid võttis vastu üks tüdruk ja juhatas meid lauda. Ta vaatas kogu aeg oma kella ja lõpuks läks kuhugi kui me istusime. Ma nägin ukse eest Jimini hingeldamas ja ta jooksis kööki.

Tema nägemine juba rahustas mind natukene ja me hakkasime rääkima lepingust. Nad olid väga huvitatud ja kui me olime lõpetanud, siis ma saatsin nad kummardusega välja. Toit oli tõesti maitsev.

Jimin tuli välja ja pani just oma valge pusa selga. Ta peatus kui ta mind nägi. Me vaatasime üksteisele otsa ühe hea minuti kuni ta suu lahti tegi.

,,Yoongi... Sa oled firmaomanik?"

,,Jah, kena töökoht sul siin."

,,K-Kui ma oleksin teadnud, et s-sina sööd, siis ma oleksin paremini teinud..."

,,See oli juba väga hea."

Ma naeratasin talle ja liikusin lähedamale. Ta taganes ja lõpuks oli ta vastu seina. Ma sositasin talle kõrva midagi ja läksin autosse. Ta tuli ka ja sõitis koju.

[Jimini vaates]

,,Lähme koju..."

Ta hääl oli sositusena veel kenam ja ma ei suutnud rohkem. Ma pidin ta endale saama, aga ilmselgelt on see võimatu. Ma hoidsin ennast hetkel tagasi ja läksin lihtsalt autosse ning sõitsin koju.

,,Ma lähen käin pesus."

,,Okei."

Ma vaatasin kuidas ta üles läheb. Mu süda ütles, et ma läheksin talle järgi, aga mu aju ütles, et ma läheksin magama. Ma sörkisin üles ja võtsin valge pusa ära. Pagan... Sellel on plekk peal. Ma pean selle kohe maha saama. See ei tule muidu maha, aga Yoongi on praegu vannitoas.

Uks oli lahti nii, et ma hiilisin sisse ja panin vaikselt kaussi vett ning viskasin jaki sinna ja jooksin välja. Mu süda tagus väga kiirelt ja ma tahtsin tagasi minna, aga hoopis vahetasin riided. Ma võtsin särgi ja viskasin selle Yoongi ette.

See on täiesti tavaline. Me oleme mõlemad ilma särgita ja lihtsalt vaatame üksteisele otsa. Kindlasti mu nägu juba kees piinlikusest ja oli tulipunane, aga vahet pole. Kuidas ma ei kuulnud teda?

,,Ma arvasin, et sa pesus ja ma viin selle hiljem ära, aga sa siin juba nii, et..."

,,Ennem sind küll ei seganud, et ma pesus olin..."

Ta näitas käega kausi poole ja ma neelatasin.

,,See ei ole nii nagu sa arvad. Ma ei üritanud midagi... Lihtsalt see plekk ei oleks hiljem maha tulnud ja mu pusa on valge."

Ta ei öelnud midagi vaid lihtsalt võttis mu särgi, viskas pessu ja pani ukse kinni. Ta võttis järsku rätiku ära ja ma hakkasin just pead ära pöörama, aga tal olid lühikesed püksid jalas nii, et ma lihtsalt läksin vannituppa ja vahetasin ka riided.

Ma tulin välja ja Yoongi magas juba. Alati... Ma pugesin teki alla ja nägin, et tal pole särki seljas. Ma pöörasin selja ja mul oli väga palav. Ma võtsin ka särgi ära, aga ilma selleta oli külm. Ma tahtsin just särki võtta, aga...

(A/N)

Issand jummal...

Ma tean!

See oli nii kohutav, aga te andestate mulle, kuna ma kirjutan jälle õhtul.

Eks ole?

*kirjutab edasi*

-Fantazygurl