Tundetu

76 9 0
                                    


>SEAL OLI YOONMINI OMFFGFGFGFGGF<

Ta naeratas ja suudles mind, aga ma lükkasin ta eemale. See ei olnud tavaline musi vaid ikka suudlus. Ma pühkisin suu ära, kuna see oli ilane.

,,M-Mida sa teed?"

Ma olin nii segaduses, üllatunud, vihane ja ehmunud, et ma ei saanud isegi enam normaalselt rääkida.

,,Vabandust, ma olin lihtsalt nii õnnelik..."

,,Sa siis mäletad mind?"

,,Jah! Kuidas ma saaks unustada?"

,,Väga kergelt, lahku ilma ütlemata."

Ma tõusin püsti ja läksin autosse. Ta tõusis püsti ja tegi auto ukse lahti. Ta istus mulle sülle ja vaatas mulle armsalt otsa.

,,Vabandust, okei? Ma pidin ise hakkama saama ja see oli ainuke võimalus. Vaata kui tugev ma nüüd olen. Ma saan sind kindlasti kaitsta."

,,Kui sa saaksid ise hakkama ei oleks sul Taega probleeme või kiireid vihahooge. Sa peaksid tõesti kontrollimist õppima."

Ma lükkasin ta kõrvalistmele, panin ukse kinni ja sõitsin koju. Me läksime sisse ja ta hüppas madratsile. Kuid, siis vaatas ta segaduses mulle otsa.

,,Kus sa lähed?"

,,Ma magan üleval täna."

Ma läksin enda tuppa ja panin ukse kinni. Ma viskasin ennast voodisse ja istusin klaveri taha. Ma vedelesin tooli peal ja kõik mõtted käisid mu peast läbi.

Jimin sai peksa, aga ta oli nii õnnelik kui ta avastas, et ma Tundetu. Võibolla ta ei tea, aga ma olen muutunud ja isegi palju. Pidi ta üldse aru saama sellest. Ma panin pea klaverile ja ohkasin välja.

Keegi koputas uksele ja ma otsisin parima võimaluse teda ignoreerida. Ma hakkasin klaverit mängima ja ma keskendusin ainult sellele. Ma ei pannud midagi muud tähele ja see oli rahustav.

Lõpus oli Jimin ukse ees ja nõiatus vastu seina. Ta läks kuhugi ja tuli üles madratsiga.

,,Mida sa nüüd teed?"

,,Ma ei saa üksi magada."

,,Hea küll, aga ole vait ja kaardinad olgu hommikul ees. Mul on peavalud hommikuti."

,,Kas sellest telliskivist?"

Kus ta seda mäletab? Ma arvasin, et olin ainukene. Kuigi tegelikult see on loogiline. Ta oli nii hirmunud sellel momendil, et see on tõesti tal meeles...

,,Annyeonghaseyo."

,,Mhm."

Ma panin tule kustu ja viskasin ennast voodisse. Ma panin katteteki peale, kuna liiga palav oli, et lihtsalt tekiga magada. Ma panin silmad kinni ja olin jälle uinunud.

Ma ärkasin hommikul üles jälle ühe õudusunenäo peale. Mitmes see juba on? 1539? Ma ei tea. Ma tõusin istuli ja peavaluhoog tuli. Ma tegin silmad lahti ja ehmusin. Jimin oli mu ees veeklaasi ja mingi tabletiga.

Kõige tähtsam mu jaoks | YoonminWhere stories live. Discover now