Kõige tähtsam mu jaoks | Yoonmin

Suudlus

[Mejiwoo vaates]

Ma jooksin trepi juurde ja naeratasin Yoongile.

,,Mei?"

Ma jooksin alla ja kallistasin teda kohe.

,,Millal ma viimati sind nägin?"

,,Üllatus!"

Hoseok vaatas talle lootuserikkalt otsa ja ta naeratas. Ma olen nii õnnelik, et sain Hobit aitada. Kuigi see tekitas nüüd uue vale... Ta pilgutas mulle silma ja ma noogutasin.

,,Sa oled nii suureks kasvanud..."

,,Oppa... Mis sa nüüd ajad?"

Ma naersin ja keegi tuli järsku Yoongi kõrvale ja pani oma käe üle ta õla. Nagu Yoongi kuuluks talle vms...

,,Annyeonghaseyo, mina olen Park Jimin. Me ei ole varem kohtunud."

,,Ei ole tõesti... Jung Mejiwoo."

Me surusime kätt ja ta hoidis natuke kõvasti ning naeratas mulle imelikult... Hirm tuli peale.

,,Yoongi, me peaks kindlasti minema kohvi millalgi jooma. Meil on paljust rääkida kindlasti, aga praegu ma saan oma parima sõbraga kokku."

,,Jeon Jungkook?"

,,Just täpselt. Ma igatsesin teda kõige rohkem. Miks te üldse ära kolisite?"

,,Kuna siin olid kõige paremad võimalused."

,,Mida iganes... Annyeong!"

,,Annyeong!"

,,Annyeong!"

Hobi kallistas mind ja lehvitas mulle. Ma läksin autoni ja sõitsin lõbustuspargi juurde. Meil saab kindlasti nii lõbus olema. Kuigi ma olen ka närvis. Mul on alati olnud raskusi poistega, kuna ma meeldin neile, aga Jungkookiga on teist moodi.

Muidugi kõikide teiste BTSi liikmetega on mul ka mugav olla, kuna ma neile nagu väike õde. Jimin on veidi õudne ja me kohtusime esimest korda, aga küll me läbi saame.

Ma parksisin auto ära ja tegin juuksed lahti. Ma olen väga närvis. Ma ikkagi kavatsen lõpuks rääkida Jungkookile oma tundeid. Oppa... Ära vihka mind palun.

,,Jungkook!"

Ma jooksin Jungkooki poole ja ta avas oma käed suure naeratusega, mida ma igatsesin nii väga. Ma lendasin nende käte vahele ja kallistasin teda tugevalt.

,,Jungkook... Ma igatsesin sind nii väga..."

,,Mina sind ka, Woo."

Ta on ainukene, kellel ma luban seda nime kasutada. See on nagu eriline minu jaoks, kuna tema selle mulle pani.

,,Kas lähme?"

Ma noogutasin ja lahkusin ta soojusest. Ta on tõesti kuidagi väga soe ja väga pikk...

,,Jungkook... Sa oled kasvanud!?"

,,Muidugi, mis muud ma tegema pidin?"

.

.

.

,,Ma tunnen ennast nüüd väga lühikesena..."

,,Ära muretse... Sa oled ikkagi pikem kui Jimin Hyung."

Ma naeratasin ja me läksime edasi. Ma ei olnud tegelikult üldse temast lühikesem, aga viimati ta oli minust ikka lühem natuke. Nüüd on vastupidi, aga mulle sobib nii.

Ma võtsin ta käe ümbert kinni ja hoidsin ennast tema lähedal. Siin oli palju inimesi ja ma ei taha oma armsat jänkut kaotada.

,,Lähme selle peale?"

T-Express...

,,See nimi tundub juba õudne."

Ma vaatasin üles ja see oli ikka väga kõrgel. Ühed inimesed just tulid seal ja nad läksid nii kiiresti alla ja üles, et ma neelatasin tugevalt.

,,Kardad?"

,,Mina? Muidugi mitte..."

,,Kui sa kardad, siis see on okei. Sa ei pea valetama mulle, Woo."

,,Mhm, võibolla siis natukene."

,,Ma hoian sinust kinni terve aja. See pole tegelikult nii õudne kui see paistab..."

,,Lubad?"

,,Luban."

Ta võttis mu käest kinni ja ostis meile päevapiletid. Me läksime T-Expressi peale ja see oli hirmus, okei? Aga Jungkookiga oli see ka lõbus nii, et me käisime veel paljudes kohtades. Me sõime ka suhkruvatti ja burgereid.

,,Jungkook, ma tahan veel suhkruvatti, aga ma ostan ise, okei?"

Ta ei jõudnud midagi öelda kui ma juba ostsin ühe.

,,Ma tahtsin ka, Woo..."

,,Jagame, näe..."

Ma rebisin väikese tüki ja panin selle ta suu ette.

,,Võta juba, see hakkab kleepuma."

Ta võttis selle ära ja rebis ka ühe tüki ning pani selle minu suu ette. Ma võtsin selle kohe ja see lausa sulas suus.

,,See on nii maitsev."

,,Ma tean!"

Me mõlemad naersime ja kui suhkruvatt oli otsas viisin ma ta vaiksesse kohta. Õues oli juba pimedam ja see tundus mega romantiline olevat.

,,Jungkook..."

Ma jäin seisma ja ta jäi ka.

,,Mis on? Kas sul hakkas paha?"

,,Ei... Ma pean sulle lihtsalt midagi ütlema, aga kui sulle ei meeldi see, siis see ei tohi meie sõprussuhet rikkuda."

Jungkook oli juba tõsisema näoga ja noogutas.

,,Palun ära arva ka halvasti minust..."

Ta pani oma käe mu lõua alla ja kergitas mu pea ülespoole.

,,Woo, ma ei suudaks kunagi midagi sellist teha... Räägi juba."

Ta oli juba päris mures. Seda oli tema silmist näha.

,,Sa meeldid mulle, Oppa!"

Ta võttis oma käe ära ja taganes korraks.

,,V-Vabandust, ma ei tahtnud Oppa öelda, ma tean, et sulle ei meeldi see, aga Jungkook..."

Ta võttis mu näo oma käte vahele ja suudles mind. Kas ma rääkisin liiga palju? Kas ma tegin midagi valesti või ma meeldin talle ka...? Jeon Jungkook... Ma olen segaduses.

(A/N)

*Vkook inimesed nutavad praegu*

*Mina nutan ka, kuna see oli nii armas koht*

*Teen tõsise näo pähe*

Okei, ma tean, et see tundub praegu kõik segane, aga küll te aru saate varsti, miks ma nii tegin.

*Spoiler* Sest ma kuri

*Kirjutab kurjust edasi*

-Fantazygurl