Tiivutud (McFly) (Writnes & anniepoynter)

#25 - Annie

Majas oli juba pikemat aega vaikne olnud. Tundsin end äraütlemise pärast halvemini kui eales, ma ei tahtnud talle haiget teha, kuid abiellumiseks oli veel kindlasti liiga vara. Tahtsin Dougile seletada, miks ma just nii teinud olin, ning läksin siis alla.

"Dougie?" hüüdsin, kuid vastust ei tulnud.

Mõtlesin, kas ta lihtsalt ignoreeris mind, või polnudki ta majas. Mõlemal juhul oli see halb. Hüüdsin uuesti ta nime, kuid tulutult.

Ohkasin ning läksin kööki teed tegema, kuid mulle jäi midagi muud silma. Laua peal oli tordikarp. Mu süda murdus, kui ma nägin, et sinna peale oli kirjutatud "Äsja kihlunud".

Kas ta oli siis nii kindel olnud, et ma jaatavalt vastan? Ahhetasin endamisi, tundsin end kõige halvema tüdruksõbrana. Ma olin teda kõigi ees alandanud, ma tahtsin nii väga tema käest vabandust paluda. Kus ta oli?!

"Dougie, palun tule siia! Sa ju kuuled mind ilmselt..."

Kuulsin mingit tasast kolinat, ta tuli vist keldrist välja. Jäin lihtsalt teda ootama. Mulle tundus, et ta oli joonud, ta pilk oli hägune ja ta toetas  end vastu seina.

"Dougie," sõnasin härdalt.

"Mh?"

"Palun anna andeks..."

"See oli minu süü."

"Jah, aga... ma ütlesin sulle teiste ees ära."

"See oli riskantne... me oleks pidanud sellest rääkima..."

"Oleksime."

Ta ohkas.

"See tort..."

"Njah... Sööme ära?" Ta ajas end vaevaliselt sirgu.

"Jah," vastasin ja võtsin kapist kaks lusikat. "Kas sa jõid?"

"Ei? Ma ei ole midagi joonud." Ta itsitas.

"See pole naljakas."

"Ega vist jah, aga nutta ma ei taha."

"Kas... ma tegin sulle nii haiget?"

Ta vältis mu pilku.

"Anna mulle andeks..."

"Ma juba ütlesin, et see oli minu süü. Sööme nüüd seda kooki, muidu läheb pahaks."

"See ei lähe nii kiiresti. Palun räägime läbi."

"Mille?" Ta luksatas.

"Selle, et mul polnud plaanis sulle niimoodi haiget teha. Ja eriti teiste ees."

"Räägi siis..." Ta ajas end vaevaliselt maha istuma.

Istusin tema juurde ja võtsin tal käest kinni. "Ma e tahtnud sulle haiget teha, aga ma ei tahtnud sinuga abielluda ka... ja mul on kahju, et see kõik nii läks."

Ta toetas oma pea mu õlale ega öelnud midagi.

Panin ühe käe ta ümber ja tõmbasin ta rohkem enda vastu. "Ma armastan sind."

Ta hingas katkendlikult sisse. "Kas me lähme nüüd lahku?"

"Miks... kas... kas sa tahad?"

"Ma kardan."

"Ei. Mida sa räägid, miks me peaks lahku minema?"

"Sest sa ei taha minuga abielluda."

"Mitte veel..."

"Aga sa jääd?"

"Muidugi ma jään."

Ta silitas mu kätt.