Tiivutud (McFly) (Writnes & anniepoynter)

#2 - Agnes

Astusin just vetsust välja, üks mees oleks mulle otsa koperdanud.

"Vabandust..." taganesin automaatselt paar sammu.

"Minu viga," naeris ta. "Oota, sa oled Agnes, eks?"

"Eem... jah." Vaatasin meest - kui ma ei eksinud, oli ta kuskil bändis.

"Oh, ma olen Tom... Tom Fletcher, McFlyst."

"Jah just," noogutasin ja naeratasin talle. "Tere."

"Kas sa koos pilti tahad teha?"

Jumal tänatud, et ma just oma välimuse korda olin seadnud... "Jaa, muidugi."

“Instagrami võib panna, eks?" muigas ta. "Ma olen väikestviisi fänn."

Naersin. "Muidugi."

Ta muigas ja juba oligi telefon väljas.

"Ee... mis nägu ma tegema peaks?" küsisin, ma olin alati teiste kuulsustega kohtudes natuke närviline.

"Naerata."

Ma vihkasin selliseid pilte, midagi jäi alati valesti. Sellegipoolest proovisin kaamera poole säravalt naeratada, vaatamata sellele, kui pinges ma tegelikult olin.

"Sobib see?" Ta näitas mulle klõpsu.

"Eem... ikka," vastasin ebalevalt.

"Sa näed väga hea välja."

"Ma tänan," vastasin pooleldi naerdes. "Sa ise ka."

"Ma olen meelitatud," naeris ta. "Kas ma su numbri saaksin?"

Vaatasin teda hetke. "Muidugi."

"Äkki sulle sobiks teine kord kokku saada? Muusikat kirjutada ja kuulata, mis arvad?"

"Njah, ma olen selliseid kutseid juba kolm tükki sel nädalal saanud..."

"Ja... ütled ära?"

"Mul on poiss-sõber olemas."

"Ma... kas ta on siis nii armukade, et sa ei või meesmuusikutega koostööd teha?"

"Kas sa tõesti ainult seda tahad?" kohmetusin.

"Seda ma ju küsisin?"

"Oh..."

"Mida sina mõtlesid?"

"Okei, mul on nüüd tõsiselt piinlik..." hammustasin huulde.

"Aa... ee... seda sa mõtlesid."

"Vabanda.. teised kutid on natuke... teiste kavatsustega. Mulle meeldiks küll sinuga kokku saada."

"Ei, ära muretse, jah. Mul on ka tüdruksõber..."

"Siis on hästi," naeratasin. "Millal sulle sobiks?"

"Ee... ausalt öeldes juba täna õhtul."

"Hmm... teeme nii."

"Sinu või minu pool?"

"Sinu pool oleks vist parem?"

"Hästi. Saadan sulle sõnumiga aadressi."

"Tegelikult... me saaks juba praegu? Kui see liiga ruttu ei ole..."

"Ei. Mulle sobib hästi" ta naeratas.

Naeratasin samuti. "Siis läheme."

"On sul kõik asjad kaasas? Saame välja minna?"

"Jep."

"Väga hea," noogutas ta. "Mu auto on parklas."

"Väga hea," kordasin ning me hakkasime väljapääsu poole kõndima. Tom naeris natuke närviliselt. See muutis ka minu natuke närviliseks, mul läks seest soojaks.