Tiivutud (McFly) (Writnes & anniepoynter)

#19 - Annie

“Dougie, ma ei saa tulla. Mul pole mitte midagi selga panna, palun mine üksi, ausalt ka,” oigasin.

"Annie, sa ju pidid selle musta kleidi panema, miks see siis järsku ei sobi?"

“See teeb mu paksuks.”

"See ei tee sind paksuks, kullake... sa oled väga ilus."

“No aga see ei tee peenemaks ka, aga mul on... palun mine üksi.”

"Miks see peakski sind peenemaks tegema? Naised kannavad lapsi, nad peavadki prisked olema..."

“Kas sa... ma olen priske?”

"Ei ole, kullake. Pane nüüd see kleit selga..."

Vaatasin teda, mul tulid peaaegu pisarad silma. “Ei.”

"Annie... palun. Me ju leppisime kokku..."

“Aga ma ei taha sinu kõrval “priske” olla.”

"Mida sa räägid? Sa ju ei olegi, ma ütlesin!"

“Aga enne seda ütlesid, et ma peangi olema!”

"Sest sa oled rase."

“Aga ma olen kaks päeva rase!”

"Aga varsti oled kolm kuud ja viis kuud... ja siis me saame lapse, Annie. Ja me saame ta koos üles kasvatada..." Dougie silmad lõid särama.

Minu arvates kõlas see kohutavalt, keerasin temast lihtsalt eemale.

"Kallis..." Ta kõndis minuni ja kallistas mind selja tagant, pani oma käed mu kõhule. "Miks sul halb tuju on?"

“Ma ei taha sinuga koos olla, sa kontrollid mu elu... Ja ma ei taha seda last, ma tõesti ei taha.”

"Aga ma ei kontrolli su elu..."

“Sa kontrollid. Sa sunnid end minuga koos olema, sinu pärast sain ma kinga ja nüüd käsid sa mul sinuga kohtingule tulla, rääkimata sellest, et sa ei luba mul aborti teha.”

"Annie, armas... kuidas sa aru ei saa?" pomises ta nukralt. "Ma armastan sind ja sina mind, miks me ei peaks koos olema?"

“Ma ei taha, et sa minu eest kõiki otsuseid teeks,” mu hääl katkes.

"Ma ei tee... ma luban, sa võid nüüd rohkem otsuseid teha. Aga laps jääb alles, see on liiga oluline."

“Aga see on minu keha.”

 "Aga see on meie laps..."

“Aga see on minu keha, Dougie! Sa ei saa niimoodi mulle öelda, et ma pean ta alles jätma.”

"Aga ma tean, et sa sügaval sisimas tahad teda... sa oleksid suurepärane ema, ta tuleks kõige armsam laps."

Mõtlesin ta vanamoelistele väärtustele. “Aga kui see on tüdruk?”

"Siis ta on tüdruk. Sa saad talle ilusaid kleidikesi osta ja juukseid teha... ja ta palub sind nii väga, et sa teda ka meigiksid, ja sa oled pika palumise peale nõus ta huuled roosakaks värvima... mõtle sellele."

Naeratasin, aga lootsin, et Dougie ei näe seda.

"Ütle mulle nüüd, et sa tahad ta ära tappa..."

“Aga kui see on poiss?” Ma tahtsin, et ta veel räägiks.

"Siis me ostame talle palju vingeid mänguasju, millest iga laps vaid unistada oskaks, ja mänge... ja käime spordivõistlusi vaatamas ja kasvatame temast kõige härrasmehelikuma noormehe, kes pakub ühistranspordis vanuritele istet ja hoiab tüdrukutele uksi lahti..."