Monster (Eesti Keeles)

Monster -6-

Hey!!!!

Alustaksin sellega, et Monster on parima saja sees, mõlema kategooriaga, Wattpad'i What's Hot Listis ja teades mind, kilkan ma sisemuses ikka veel! Mu eelmine parim oli Paralleelse Muinasjutuga, kuid see oli parima kuuesaja hulgas, nii et on *väike* erinevus! :D

Okei... Selle pika kommentaari mõte oli teid meeletult tänada, et te loete ja fännate ja maailma parimaid kommentaare jätate! =) 

Ja nüüd siis lõpuks... Loodan, et teile meeldib uus peatükk! Wow, see oli pikk teade, mida te arvatavasti keegi ei loegi :P

Päikesepaiste ja Kallid,

Maris P.

***

Esmaspäevad ja kool. Kas on kaks sõna, mis jubedusest kananahka rohkem ihule toovad? Minu arvamusena on ainsad võrdluseks sobivad vara ja hommik. Tõmbasin padja üle näo ja surusin seda üle kõrvade, et summutada see koletu heli mu kõrvus.

"Lydia!" hüüds keegi ukseavast, tõestades, et kõrvade katmine oli vaid asjatu vaev. Ohkasin ja eemaldasin padja, pöörates pilgu hääle suunas. Seth seisis seal muigega.

"Mida sa tahad nii vara hommikul?" oigasin tekki üle õla tõmmates ja talle selga keerates, proovides uuesti uinuda.

"Sa oled sisse maganud," teavitas ta mind.

"Millest sa räägid? Ma olen täiesti õigel -" alustasin ma ning piilusin digitaalpunaseid numbreid, hüpates siis nii järsult püsti, et mu silme eest läks pea kümneks sekundiks mustaks. "Varem ei tahtnud tulla?"

"Ma olen siin juba viisteist minutit olnud, kuid ma ei  julgenud sulle liiga lähedale tulla," sõnas ta. Mul oli kohe pilt silme ees, teades, miks ta ei raatsinud seda teha. Ma olin talle mitmeid kordi hargivahele virutanud. Poolunes muidugi. Ja ma arvasin alati, et ta on mõni väärakas tänava pealt, kes teismelised tüdrukud käsile võtab.

Hea küll! See oli suur liialdus minu kodukohta arvestades, kuid olge nüüd! Seda juhtub igal pool ja ma tunnen end ohutumalt, kuna tean, et isegi praktiliselt magades suudan kellelegi õigesse punkti valu tekitada.

"Sinu äratamine hüüdmisega on võimatu!"

"Jah," ohkasin, teki endalt maha lükates, mis tagajärjel maha libises. Tobe tekk ei suuda olla piisavalt tugev, et püsida kohas, kuhu ma ei pea õhtul järgi ronima. "Järgmine kord ütle, et meil on vahvleid vahukoore ja vahtrasiirupiga."

"Oleks pidanud teadma, et toit veab su kohe voodist välja," kommenteeris Seth lõbustatult. "Annan sulle kümme minutit!"

Ta lahkus ja jättis mu sinna. Pööritasin silmi, mõeldes paanikale, mis oleks olnud, kui ma oleksin olnud tavaline. Kui ma oleksin tavaline, oleks ma viis minutit raisanud vingumisele ja siis hakanud tegutsema, et end ilusaks teha. Ma ei mõistnud kogu selle toimetuse põhimõtteid. Kas oli probleem sõnadega loomulik ilu?

Viskasin pilgu peeglisse ja vaatasin oma riietust. Punane T-särk kortsu magatud ja jalgpallipüksid alla vajumas, kuna need olid liigselt laiad. Hoidsin neid ühe käega üleval, teisega oma kõhtu sügades. Kujutan ette, kui suur oleks ema ahastus, kui ta mu välimust hetkel näeks.

Vaatasin oma toas ringi. Ema oli vahepeal otsustanud, et minu toas olev peaks tema käsutuses olema, kuna tema sõnu tsiteerides on "sigadel ka rohkem elegantsust puhtusega tegeledes". Ma ei saanud oma põrandalt haarata esimesi riideid, mis enam-vähem puhtad olid. Ma pidin kõndima kapini ja selle avama. Krimpsutasin nina, nähes, et ema oli kõik kleidid ja roosad riided ette tõstnud, et ma võtaksin midagi neist, mitte üht poiste spordieset.