Lõpp

üheksas

 „Muidugi," lausus Stephen üleolevalt. „Meeldiv teiega tutvuda, preili Sight."

 „Kuidas te mu nime teate?" küsis Annabel üllatunult.

 „Te olite päris tuntud agent enne, kui haigestusite, mu armas."

 „Tore tore," laususin ärritunult. „Ma ei taha segada ega midagi, aga meil on kiire." Võtsin Oscore'i käest kinni ja läksime kogu seltskonnaga alla. Punker oli ehitatud samal põhimõttel nagu eelmine, see, kuhu ma kõik haiged peale Mary, Anne'i, Oscore'i ja Annabeli jätsin. Erinevus kahe punkri vahel oli see, et siin oli igal inimesel eraldi ruum, kõik oli luksuslikum ning ühes nurgas oli mitu arvutit ja ekraani. Ühes seinas oli pääs ilmselt vannituppa ja WCsse.

 Lisaks Stephile nägin veel murelikku Queeniet ja tuntumaid ning tähtsamaid tegelasi ATAs. Kokku oli meid praegu võib-olla 20.

 Kuulsin kõlaritest häält: „Tund aega punkrite sulgemiseni. Kiirustage. Vabu kohti kõikides punkrites peale 001K, 245C, 836D, 442A, samuti on kinni kõik linna punkrid. Korraldaja punkrisse palutakse veel agent Koriandrit, agent Liiliat, agent Seedrit, agent Fuksiat ..." Ta jätkas oma loetelu ja mina pöörasin pilgu Stephenile.

 Ma ei tundnud seda meest, aga tal oli minu üle teistsugune mõju. Mu sõrmeotsad kihelesid ja olin mitmel korral surunud maha tungi tema nägu puudutada. Tundsin end süüdi. Tema hääl saatis mu kehale külmavärinat ning tema pilk pani mind ebamugavusest ja kummalisest tundest, et ma lähen talle korda, nihelema. Tundsin sama Oscore'i puhul, aga palju nõrgemalt. Ma olin segaduses, saamata aru, mis minuga toimub.

 Tirisin ta kõrvale. Stepheni, ma mõtlen. „Miks ma nimekirjas olin? Ja miks Angie, Scatty, Dylan, Mia ja Oscore nimekirjas olid?" vuristasin kiiresti oma küsimused. „Ja kes kurat sa seal ukse taga olid? Sa polnud. Kuradi. Kingis. Stephen. Wild. Kes sa olid?" Vaatasin talle otsa. „Kes sa oled?"

 „Ma olen Kingis Stephen Wild, 21-aastane, elukoht ATA, tuba 196. Minu vanemad surid 20 aastat tagasi õhulaevaõnnetuses ning seega olen orb. Tegin eksami ära kuueteistkümne aastaselt ja sain korraldajaks üleeelmise aasta valimiste kaudu. Ma olin professionaalne parkuurija. Ma olen, tean seda ise ka, täiesti lootusetu korraldaja." Stephen tegi pausi. „Ukse taga olin ma keegi, kes sulle võiks meeldida. Ma lasin korraks oma ametlikul näol langeda. Ma tõesti loodan, et meeldisin sulle nii vähemalt natuke." Neelatasin ja noogutasin. „Ukse taga o l i n ma Stephen. Mitte härra Wild, mitte korraldaja, mitte Kingis Stephen Wild. Olin lihtsalt Stephen. Ja ma tundsin end hästi, kui sa mind Annabelile tutvustasin. Mulle meeldis, kui sa ütlesid, et arvad, et näen hea välja, aga mulle ei sobinud see, et sa arvasid, et ma olen kohutav isiksus. Ma olen palju parem, kui sa arvad. Olen lihtsalt kinni. Annan sulle võimaluse end tükk tüki haaval lahti murda. Olid nimekirjas, sest ma arvasin, et sinust võiks abi olla. Teised olid nimekirjas, sest sa hoolid neist." Stephen hingas pahinal välja, püüdes end rahustada.

 Ma ei mõistnud teda. Üldse. „Stephen," laususin vaikselt. Ta vaatas minu poole. „Sa meeldid mulle igasugust moodi, välja arvatud siis, kui sa mind eirad või siis, kui sa paned oma heaolu teistest kõrgemale."

 Stephen noogutas. „Mine nüüd." Ta embas mind. Tardusin soolasambaks ega osanud midagi teha. Korraldaja ise käitus praegu seadustikule vastu. „Sellest pole midagi, Jas," sosistas Steph. Ma olin tõsises segaduses. Tegin ainsat asja, mis mulle pähe tuli – tõstsin käed ja surusin noormeest kallistades ennast tema vastu. „Just," sosistas Stephen. „Kõik ei ole hästi, aga sa elad selle üle."

 Ta lasi lõpuks lahti ja jalutas eemale. Jooksin sõprade (vähemalt ma arvasin, et nad on mu sõbrad) juurde. „Tulge. Me peame end ära registreerima," ütlesin neile.

 Kõndisime kõik registreerumislauani. „Scarlett Linden Friday, Mirtella Catarina Line, Oscore Cristopher Line, Angela Lemon, Dylan Frederick Timeston, Annabel Doris Sight, Rachel Pauline Sight, Jillian Pauline Sight ja Jasmine Johanson-Calder," vuristasin kiiresti. Agent laua taga vaatas mind hukkamõistvalt, kuid kirjutas nimed üles. Ta ulatas meile kõigile võtmed ning saatis meid minema.