KATKI

0.1

,,Ja mis ajast see sind huvitab?"

Ma ei üritanudki oma pahameelt varjata, isegi kui polnud õiget põhjust tujutsemiseks. Kõigele millest ma hetkel mõtlesin oli endale varjualuse leidmine.
Mu küsimusele jättis kutt siiski vastamata ja ma ei teadnud siiani ta nime.

,,Mis su nimi on?"

,,Johnnie, kuid ma eelistan lihtsalt Jay'd."

,,Hea küll."

Seisnud seal paar minutit, hakkasin edasi kõndima.

,,Kuhu sa lähed?" küsis Jay, samal ajal minu kõrval kõndides.

,,Pole õrna aimugi."

,,Eksinud?"

,,Ei, mul lihtsalt pole kuhu minna," ütlesin õlgu kehitades nagu oleks tegu iga päevase probleemiga. Tegelikult oligi.

,,Koju?"

,,Oleks mul vaid selline koht," vastasin ohates.

,,Ma tean, et see kõlab ootamatult, aga äkki sa soovid minu juurde tulla?"

,,Aitäh."

,,Sa tuled?"

,,Kui sa oleksid põhimõtteliselt kodutu, siis ma usun, et sa võtaksid samuti pakkumise vastu."

,,Aga kust sa tead, et ma pole näiteks vägistaja?"

,,Usu mind, ma olen neid oma 19 aasta sees näinud küll ja küll. Alustades minu enda kasuisast."

,,Oh..."

See oligi viimane sõna, mis ta enne korterisse jõudmist ütles.

Jalutasime umbes kümme minutit korterini.

Olles korteri uksest sisse astunud, võttis mind vastu soe õhk ja viiruki lõhn.

,,Tunne end kui kodus."

,,Proovida ju võib."

Jätsin jalanõud esikusse ning kõndisin edasi.
Kõik oli üllatavalt korras. Sisustus oli üldiselt moderne, kuid omamoodi hubane.

Olin juba pikemat aega vaadanud tema perepilte, kui märkasin osades neist veidi kummalist muutust. Nimelt esimestel piltidel inimesed naeratasid ja tundusid õnnelikud, kuid järgmistel olid kõik mornid ja osade silmavärv oli muutunud. Peale selle tundus nendes miski puudu olevat.
Võpatasin, kui keegi oma käe mu õlgadele asetas ja mu omast transist välja tõi.

,,Mis sa mõtled?"

,,Üritan välja mõelda, miks on nende silmad nii tühjad."

,,Tühjad?"

,,Ma olen aastatega õppinud inimesi lugema, eriti läbi silmade."

,,Mmm... Mida minu silmad sulle ütleksid?"

Keerasin end ümber ning olin natuke ehmunud sellest, kui lähedal ta oli.
Vaatasin talle silma. Tema silmad olid midagi terashalli ja sinise vahepealset, kuid neis puudus sära. Igasugune õnn. Neis oli vaid tühjust, valu ning kahetsust. Ta hing tundus katki.

,,Sa oled õnnetu. Sa kahetsed midagi, mis tegi su hinge maa-tasa. Sinu südames puudub õnn ja kui sa mind esimest korda nägid, siis hinges lootsid sa leida sealt seismast kedagi teist."

,,Oh... Kuidas sa seda nii hästi tead? Minu teada saan ainult mina nii hästi inimesi lugeda, ja seda ka tänu võimetele."

,,Nagu ma ütlesin, aastad on mind õpetanud ja kui aus olla, siis mind hakkas see tiiva värk huvitama. Kes sa oled?"

,,Noh, tegelikult peaksin ma su tapma, sest sa nägid mu tiibu, aga kui sa tahad ausat vastust, siis seda ma sulle lubada ei saa."

,,Hea küll."

,,Sa ei hakkagi midagi minult välja pinnima?"

,,Sellel poleks mõtet, küll ma teada saan kui õige aeg on."

,,Vau..."

,,Mis?"

,,Ükskõik, kes mind näinud on, on hakanud esimese asjana välja pinnima, et teada saada, kes ma olen. Sina mitte."

,,No sel juhul on mul au olla esimene."

Naeratasin õrnalt. Kuid mu mõtted hakkasid uitama juba sellele, et keda ta lootis seal näha, vajus minu naeratus ära. Ka Johnnie nägu vajus ära.

,,Ära selle pärast muretse."

,,Sa oskad mõtteid lugeda?"

,,Mingil määral."

,,Okei, aga kas see tüütuks ei muutu?"

,,Sa mõtled teiste mõtete kuulmine?"

,,Jah."

,,Eks vahel ikka."

Meie vestluse katkestas minu kõhu korin.

Piinlik, oli esimene asi mis mu pähe turgatas. Jay vaid naeris selle peale oma võluvat naeru. Alles nüüd ma märkasin, kui valged ta hambad olid ja peale selle olid need veel täiuslikus reas.

,,Tahad süüa?"

,,Kui sa oled nii lahke."

Kõndisin poisi järel kööki. Köök iseenesest oli kena, selle põhivärvid olid must ja valge, kuid oli natuke toonitatud ka tumepunasega.

,,Mis sa süüa tahad?"

,,Ma võin omale paar võileiba teha, kui sobib."

,,Aga mida sa päriselt tahad?"

,,Mul ausalt öeldes on üsna ükskõik, peaasi, et see söödav oleks."

,,Kuidas oleks pitsaga?"

,,See on üks mu lemmikutest."

,,Millist pitsat sa eelistaksid?"

,,Ära küsi nii palju, lihtsalt telli midagi," ütlesin naerdes. Ma ei tea, kas see ainult tundus nii või käis ta silmadest läbi kerge valusähvatus.

Ma hakkan vaikselt arvama, et asi on mingis tüdrukus, kellele ta otsa peale tegi või midagi.

Aga eks aeg näitab.