1.0

241 28 4
                                    

Mõte tundus algul täiesti mõtekas, aga kui sügavamalt mõelda, siis polnudki see nii ohutu. Võtsin siiski selle riski ning tõstsin oma käe. Üllatavalt auto peatus ja masinale paremat pilku heites nägin, et tegu oli Ford Mustang Shelby GT500'ga. Juht oli mees oma kolmekümnendates, tema juuksed olid erkpunased, küllaltki pikad ja neid kattis must laia nokaga nokamüts. Riideid olid musta värvi, kuid ma ei viitsinud nendele süveneda.

,,Kuhu minek?''küsis punapea.

,,Tsiviilatsiooni, kui võimalik?''vastasin.

,,Okei, hüppa peale.''

Silmitsesin veel meest korra, üritades tajuda, kas tal on halbu kavatsusi. Visates sellele käega, istusin autosse. Hakates turvavööd kinni panema ja seljaga mehe poole olles, kuulsin kuidas mees teravalt sisse hingas.

,,Mis viga?'' küsisin.

,,Su selg... See on veidi... Verine?'' rääkis mees kaheldes.

,,Ära selle pärast muretse. Ma olen Sky.''

,,Matthew.''

,,Kuhu me täpsemalt sõidame?''

,,Kõige lähemal olevasse linna. Ma ei mäleta nime.''

,,Okei.''

Ülejäänud sõit möödus vaikuses. Mu peas tiirles palju mõtteid, kaasaarvatud see, kus Axel kadus. Mu selg endselt kipitas ning ma ei tahtnud teada, kuidas ma vere maha peaksin saama.

,,Kaua sinna umbes sõidab?'' küsisin vaikselt.

,,Oma pool tundi kulub kindlasti,'' vastas Matthew pilku teelt pööramata.

Kuna pool tundi tundus piisavalt pikk aeg, toetasin pea auto akna klaasile, sulgedes silmad. Uni ilma unenägudeta on paras õnnistus, seda ma ütlen. Ärkasin üles kellegi koputuse minu õlal peale.

,,Unimüts, me oleme kohal.''

,,Kohe,'' ütlesin haigutades.

Ajasin selja sirgu, krimpsutades nägu paari valutorke peale. Avasin oma vöö ja auto ukse, väljudes masinast. Meie ees oli motell, mis tundus olevat üsnagi tühi.

,,Ma ise peatun siin natuke aega. Sa tuled ka?'' ütles mees minu küsiva pilgu peale.

,,Ilmselt, emm... Mul võib väikeseid probleeme rahaga tulla...''

,,Pole hullu, ma võin ühe öö eest maksta, see pole liiga palju.''

,,Tõesti?'' küsisin suurte siladega. Keegi pole minu vastu nii lahke olnud.

Matthew noogutas. Üllatasin ennastki, kui kallistasin poissi. Mees algul oli nõutu, kuid varsti tundsin tema käsi enda ümber.

,,Aitäh.''

,,Pole tänu väärt.''

,,On küll ja kuidas veel. Ma ei suuda sõnadesse panna kui tänulik ma olen.''

Ta vaid naeratas ning hakkas motelli ukse poole kõndima. Lonkisin Matthew'i järel, kui viimane meile kaks eraldi tuba võttis ja minu toa võtmed mulle ülatas. Toad, mis olid üllatavalt korralikud, asusid kõrvuti. Astusin oma tuppa, minnes otsejoones vannituppa, et pesus käia. Matthew läks samuti oma tuppa, jättes mind oma mõtetega üksi. Mida enam meenutasin kõikke varem juhtunut, seda suurem tuli mul soov oma veenid läbilõigata. Siiski ei andnud ma oma ihale järele, kuigi see osutus väga raskeks nähes vannitoas žiletti. Olles puhas, tõmbasin selga vanad riided, mis sest, et see kuigi meeldiv polnud. Tõmbasin oma juuksed paar korda näppudega läbi ja tegin kiire hobusesaba. Patsi tegin patsikummiga, mille leidsin oma pükste taskust. Väljusin toast, kuuldes uksel koputust. Avasin ukse, leides selle tagant Matthew'i.

,,Kõik korras?''küsisin.

,,Jah, tulin lihtsalt vaatama, kuidas sul siin läheb.''

,,Hea küll. Tahad sisse tulla?''

,,Miks ka mitte?'' vastas kutt, astudes sisse.

Ta potsatas väiksele voodile istuma, patsutades enda kõrvale. Ütlemata midagi, istusin samamoodi voodile.

,,Miks sa seal üldse olid?'' päris poiss.

,,Pikk lugu, aga ma teen sulle lühikokkuvõtte. Ühesõnaga - ma hulkusin tänavatel kodutult ringi, sain kokku temaga, ta lubas mind enda poole, juhtus õnnetus, ma sattusin haiglasse, mind tuli vaatama mees, kes olevat minu vend, siis sain ma haiglast välja ja läksin selle mehega, kellega ma tänaval kokku sain, baari, nägin seal oma 'surnud' isa, viskasin pildi eest ja leidsin ennast metsast.''

,,Mis sa täpsemalt vahele jätsid?''

,,Mitte midagi liiga tähtsat.''

,,Hmm... Olgu.''

,,Aga sina?''

,,Mis minust?''

,,Kes sa oled ja kust sa tuled?''

,,Ma olen Matthew Roys, plaadipoe omanik, kes on oma vanemate poolt ära hellitatud.''

,,See seletab autot. Kena masin, muide. Ford Mustang Shelby GT500, on mul õigus?''

,,Tänud. Just nii. Ma lähen oma tuppa, sobib?''

,,Mis siis ikka, head ööd minu poolt.''

,,Head ööd.''

Ja läinud ta oligi. Väsimus hakkas minulgi peale tükkima ning otsustasin magama heita. Magasin aluspesu väel, olles niikuinii üksi. Heitsin pikali, tõmmates teki õlgadeni ja sulgesin silmad. Unenäod olid vägagi kirjud, kuid mõni neist teistest hullem. Järjekordselt kajasid minu peas segamini süüdistused, kasuisa karjumised ja kellegi nutt. Hääled ei andnud rahu, äratades mind üles. Olin ärganud lootuses, et hääled hääbuvad, aga nagu mainitud - lootus on lollide lohutus.

Hääled vaid tõusid, ajades mind segaseks. Haarasin oma peast, püüdes tuua sinna vähekenegi vaikust. Miski ei aidanud. Tundus justkui seinad minu ümber hakkasid kokkupoole tulema, aheldades mind. Jooksin meeleheitlikult WC'sse, kobades kätega žileti järele. Leidnud mida otsisin, istusin põrandale ning asetasin tera veenidele. Tegin ühe sügava lõike, seejärel teise, kolmanda, neljanda. Lõpuks kaotasin järje, tõstsin žileti oma käelt ja lasin sellel nõrgalt kõrvale kukkuda. Jälgides vere voolamist, hakkasid hääled minu peas vaibuma. Varsti tundsin end nagu hõljumas, kergelt. Sulgesin silmad, lubades endal võtta viimased hingetõmbed, nautida vaikust ja vajuda vaikselt pimedusse.

Lõpuks.

Rahu.

Pisarais palg hämardunud öös,

sõrmed külmast kanged,

valu südamesse lööb.

Rind kisub krampi,

oie hääletuks jääb,

sulge hetkeks silmad,

tõsta abitult käed.

Mu keha kui varemed,

lagunenud koost,

tahaks vaid eemale,

sest kurva lõpuga loost.

Ja kui tõde on valus,

vale aga halb,

kes ütleks mis õige,

et poleks pisarais palg?

KATKIWhere stories live. Discover now