0.2

284 33 4
                                    

Veidi hiljem kuulsime koputust uksel ning arvamusega, et seal on pitsapoiss, läksin seda avama. Hetk hiljem sain üllatuse osaliseks, sest seal seisis pitsapoisi asemel hoopis minu jaoks võõras mees, kelle valge kampsuni taoline asi oli kaetud verega ning nägu täis raevu. Tal läks vaja teha vaid üks lüke, kui olin juba uksekõrval, istuli, maas.

Ütleme nii, et kõva põrand mind just avasüli vastu ei võtnud ja sinna maandudes käis üks paras mats.

,,Johnnie kurat!" karjus see sama mees, kes oli mind maha paisanud. Hetk hiljem oli kuulda kellegi vihast karjumist ja arvatavasti tugevat lööki.

Tardusin hetkeks, kuid juba järgmisel jooksin köögi poole.

Vaatepilt mis mulle avanes polnud just kõige meeldivam.
Jay oli põrandal maas, nägu puruks, nuga kõhus ning võõras tema peal, teda pekstes.
Mina muidugi läksin oma aruga vahele, kuid sain hoopis löögi osaliseks. Kuna löök - mis oli kahtlaselt tugev - oli tabanud täpselt minu silma, siis ei näinud ma selle silmaga peale tühjuse suurt midagi ja tänu löögi tugevusele põrkasin kuklaga vastu kapi äärt. Peale seda mäletan vaid uduselt karjumist, verd ning hetke, mil pimedus minust võimust võttis.

Siis tundsin midagi veidrat. Keegi oleks justkui minust võimust võtnud. See tungis minu pähe, sobrades minu meeltes. Vähemalt tundus nii.
Tundsin, kuidas see keegi - või miski - minu seest väljus, jättes mulle valu. Põrguliku valu. See kõrvetas mind, nagu tahaks tuhastada viimsegi eluraasu minust. Ja kui see oli valu eesmärk, sai see sellega ka hakkama. Valu muutus aina tugevamaks ning ma anusin, et keegi mind tapaks. See põletas mind, alustades varba otstest ja lõpetades pealaest. Ma tahtsin surra rohkem kui kunagi varem. See valu oli hullem, kui elusalt põlemine.
See oli hullem kui mis tahes.

Johnnie vaatepilt

Kuulsin matsatust, kui Risky ust avama läks. Hetk hiljem kuulsin kuidas mind hüüdis hääl, mida tean liigagi hästi. Damen. Olin justkui kohale naelutatud. Ning see maksis mulle kätte. Samal ajal kui mina seisinkui post, oli Damen võtnud noa ning torganud selle mulle kõhtu. Tundsin kuidas veri voolab mööda noa tekitatud haava välja, kujunedes loiguks. Saades lahti tardumusest, proovisin tõrjuda järgmist lööki, mis pidanuks osutuma mu näkku, kuid selle asemel, et löögi tõrjumisega hakkama saada, kukkusin maha. Damen ei jätnud võimalust kasutamata ning surus mu veel tugevamalt vastu maad, samal ajal mu nägu ning teisi kehaosasid pekstes. Ja siis juhtus see, mida olin kartnud. Sky otsustas vahele tulla. Kuid nagu arvata oli, sai ta samuti löögi osaliseks. Mul oli valus vaadata kuidas löök tabas teda täpselt silma, - kust hakkas pisarate asemel verd tilkuma - ning teades Damen'it, ei olnud löök just kõige helgem. Tänu sellele, et olin jäänud tüdrukut vaatama, sain uue hoobi vastu nägu. Viimasena nägin vaid, kuidas Risky peaga vastu kappi kukkus ning teadvust kaotama hakkas.

,,SKY!"

Karjusin nii, kuis häälepaelad võimaldasid. Kuid karjumine ei aidanud. Tüdruk sulges peaaegu kohe oma silmad ning kaotas teadvuse. Sain sellest justkui jõudu juurde. Tagusin meest nii kaua, kuni viimane maha kukkus ning hetkeks teadvuse kaotas. Proovisin end täielikult püsti ajada, kuid siis andis endast märku mu kõhus asetsev nuga.
Tõmbasin noa välja vaatamata sellele, et ei tegelikult ei tohiks. Aga meile need reeglid ei kehti. Haavast tuli küll algul verd, kuid verejooks peatus peagi. Nägin kuidas Risky keha tõmblema hakkas ja see tähendas vaid üht. Ta oli saanud nii tugeva löögi, et vireles praegu elu ja surma vahel.
Olin sellises olukorras nõutu, kuid pidin midagi ette võtma, et temaga ei läheks nagu Isabellaga. Esimene asi mis mulle pähe turgatas oli kiirabi.

Aga kuidas ma seletaksin neile seda segadust siin?

Ma tean. Ma viin ta välja ning teesklen, et leidsin ta.

Käisin veel kiiresti läbi oma toast, tõmmates selga puhtad riided ning loputasin ka oma näo.

Võtsin Risky sülle, nähes samal ajal kuidas ta piinles.

Ei noh, geniaalne vale, Jay.

Ütlesin endale mõtetes, saades aru kui lollilt see vale kõlab. Aga mul ei tulnud midagi muud pähe ning pidin seda valet kasutama.

,,Tapa mind, palun tapa mind..."

Kuulsin kuidas tüdruk podises. Kuigi teadsin Sky't vaid paar tundi, oli mul siiski valus teda niimoodi piinlemas näha.

Kui olin välja jõudnud, asetasin ta maja kõrval asuva metsa ees oleva tee äärele ning haarasin tagataskust telefoni. Telefonil oli küll ekraan katki ning veidi must, kuid töötas siiski. Helistasin hädaabi numbrile ning jäin ootama.

Samal ajal tõstsin tüdruku uuesti omale sülle.
Kaugelt oli kuulda juba kiirabi sireene ning varsti ilmus nähtavale ka kiirabiauto.
Auto peatus meie ees. Sellest väljusid kaks meest ning naine.
Naine jooksis kohe meie juurde.

,,Mis juhtus?"

,,Ma ei tea, ma leidsin ta siit," viipasin peaga metsa äärele ,,aga tundub, et ta on saanud löögi silma."

,,Kanderaam!"karjus naine.

Mehed, kes olid enne lihtsalt pealt vahtinud, jooksid autosse, tulles tagasi punase kanderaamiga.

Nad seisatasid minu ja Sky ette, et saaksin viimase raamile panna.
Asetasin tüdruku õrnalt kanderaamile ning astusin sammu tagasi.
Kanderaam koos Risky'ga viidi autosse, kuid enne kui nad olid jõudnud uksed sulgeda, otsustasin siiski küsida.

,,Kas ma saaksin kaasa tulla?"

,,Ei."

Uksed tõmmati minu nina alt kinni ja auto sõitis minema.
Oskamata midagi muud teha, suundusin lähdal asuvasse baari.

KATKIWhere stories live. Discover now