Minu olematu armulugu/Skinny Love

#58: Ootamatu pööre

Heiheihei, mu kallid (ja mulle endiselt truuks jäänud) lugejad :) Andke mulle palun andeks, et ma nii ammu pole kirjutanud. Ma olen proovinud, täiesti ausalt. Aga no kui ei tule, siis ma ei taha ju midagi halba ka kirjutada. Niigi tuleb mul see raamat hiljem üle kirjutada.

Aga siin see on, ma loodan, et te olete sellega rahul (siiski 5 A4, selline decent peatükk). See peaks olema eel-eelviimane peatükk. Ma vähemalt arvan nii :) Eks vaatab. Ja ma varsti võtan end kätte ning proovin ka "Varjud minevikus" edasi kirjutada. Mul uus osa juba ootab ;)

Ilusaid jõule kõigile ja head uut aastat soovin ka ette ära, kui vahepeal kirjutamistuhinat peale ei tule.

P.S. Ma tegin enneaegse uusaastalubaduse - kui ma ühtegi ainet läbi ei kuku, siis ma hakkan usinamalt kirjutamisega tegelema. Positiivne asi - mul on väga väike võimalus see semester läbi kukkuda, nii et Te kõik peaksite rõõmsad olema.

Nautige!

***

"Aga ma poleks arvanudki, et sulle seda ka meeldib teha," kallutasin pead, pigem enda isikliku teatraalsuse huvides. Pimedus oli kõik neelanud ja vaevalt ta seda üldse nägi.

Kui selle peale nüüd mõelda, siis on see vägagi irooniline. Tol hetkel, tõesti, ei teadnud ma, mis Jake'is peitub. Kõik, mis ma Jake'is nägin, oli mängur. Puhastverd mängur.

Ma ei plaaninud temasse kunagi armuda. Mitte kunagi. Tolleks hetkeks, tõsi küll, olin seda juba teinud. Ent mu arvamus temast oli kõigutamatu, kuna ta seda kogu oma olekuga näitas. Samuti proovisin ma kõigest jõust tahtele vastu panna.

Tolleks hetkeks see, mis ma Jake'i vastu tundsin, oli kõigest iha. Seda oli võimatu mitte tunda. Tal oli suurepärane keha, huumorisoon, ta oli .. temaga ju oleks võinud käia, kui ta oleks olnud teistsugune. Ning ma teadsin, et ma tahaksin temaga magada. Ega ma vist tol ajal ei tahtnudki temaga midagi muud.

Ma tean, et kui ta oleks mulle tol hetkel öelnud, et lähme kuskile, siis ma oleks tõenäoliselt ka läinud. Võib-olla oleks ma end pärast halvasti tundnud. Noh, vähemalt mõne aja pärast. Kohe pärast oleks küll hea tunne olnud. Ma polnud seda mitte kellegagi kunagi varem teinud. Ja ma teadsin, et see oleks olnud suurepärane. Tema poolt. Ma ei kujutanud üldse ette, kuidas esimesed korrad on. Pealegi polnud mu enesehinnang tol hetkel just kõige parem.

Filmid olid mulle sisendanud üht, kuid Google väitis midagi muud. Kuid ma olin unistaja. Olin alati olnud. Ja ma unistasin, et kui see juhtub Jake'iga, siis kõik läheb nagu filmis. Filmis .. ehk siis põhimõtteliselt olin ma talle põnev, sest ma olin süütu. See on alati ju nii tore kassi-hiire mäng.

Jasoniga .. noh, Jasoniga ma tahtsin ka magada, loomulikult. Aga Jasoni mõttemaailm kütkestas mind. Ma olin huvitatud ka tema vaimsest poolest, mitte ainult füüsilisest. Ma tahtsin õppida teda tundma - tema maneere, tema mõtteid, tema .. ma tahtsin teda üleni. Jasonis oli sügavust, mida ma nii väga soovisin tundma õppida.

Jake'iga lähemalt tutvudes sain ma ikkagi aru, et ka temas oli midagi .. inimlikku. Ta actually oskas mõelda ja tunda. Mitte et mängurid poleks olnud inimesed või midagi. Aga neil oli inimlikkust märksa vähem, sest miks sa pead inimesel niimoodi haiget tegema? Siin me võime muidugi vaidlema hakata mõrvarite, pedofiilide, vägistajate jne teemal, kuid ei, pigem hetkel mitte.

Ja ma sain aru, et ma tahan ka Jake'i tundma õppida. Mulle meeldis, kui inimesed end mulle avasid. Ma soovisin nii väga uurida inimese mõttemaailma. Kui sa õpid inimest tundma, tema mõtte-, tunde- ja emotsioonimaailma .. see tunne on võrratu.

Ma ei teinud seda selleks, et seda pärast kellelegi levitada. Mulle lihtsalt meeldis olla koguja. Teiste inimeste seikluste koguja.

Jake istus mu kõrvale.