Minu olematu armulugu/Skinny Love

#12: Me ei ole koos, kuid sa hoolid

Ootamatult tuli mul väike paus vahele (loe: ma tõepoolest ei taha romantismist muusikas midagi lugeda) ja kirjutasin kiiresti uue osa. Jutt jooksis pidevalt, nii et palun väga. Loodan, et teid väga ei häirima, kui ma pidevalt Cyle'i ja Cole'i sassi ajan. Ma juba ei tea isegi, kes ta mul olema pidigi.

Homme proovin ÄKAM-le uue osa kirjutada :) Ootan hindeid ka.

***

Jason

Wow. See tüdruk reaalselt hämmastab mind. Ma arvasin, et ta vihastab või vähemalt kurvastab, kuid ei. Kõik pmst lahkavad tema isiklikku elu ja tal on lihtsalt suva. Või vähemalt seda ta näitab. Aga ikkagist. Ta on tugevam, kui ma arvasin. Tahaks ma ka nii tugev olla.

Jajaa, tean küll, mida te ütlete. Et ma olengi tugev. Füüsiliselt - jah. Aga vaimselt? Noh .. tõenäoliselt ka. Võib-olla tugevam kui keskmine inimene. Emotsioonide kontrollimine vajab ka tugevust. Kuid siin on veidi teine asi. Emotsioonid on ka muidugi mängus, kuid pigem on see tunnete asi. Ning antud juhul...

Kui ma esimest korda kuulsin, kuidas nad kõik arutavad Caro isiklikku elu (ta ise oli parajasti Cassie ja Chantaliga kuskil eemal), sain ma kahtlaselt pahaseks. Selles suhtes, et mulle niigi ei meeldinud igasugused kõlakad ja mind pahandas, kui keegi neid levitama hakkas, kuid siin oli midagi muud. Ma tahtsin nad kõik vaikima sundida. Kust nad said selle loa tema elu arutada?

Ma tundsin taas, et see oli see kaitseinstinkt, millest olin varem mõelnud. Aga miks? Ma ei saanud ju .. ei, ei saanud. Endiselt seesama teema. Caro meeldis mulle, jah, kuid ma teadsin, et ei olnud temasse armunud. Või kas ei olnud?

Etteruttavalt öeldes ma ei saanudki aru, kust ja millal see piir läks. Aga seda ma teadsin, et ma pidin teesklema. Kaua teesklema.Tol hetkel ei olnud mul loomulikult õrna aimugi, kuhu me sellega kõik välja jõuame.

Ning eriti pahandas mind see, kui ma kuulsin, mida Zack rääkis. Kas ma tõesti ütlesin "pahandas"? Mm... Kui ma varem mõtlesin lihtsalt inimeste vaikimasundimisele, siis ma mõtlesin neid summutada sõnadega. Zacki puhul aga .. ütleme nii, et ma tahtsin ta kõigepealt maha koksata, siis maha matta ja kui võimalik, siis mingid elajad sinnasamasse mullahunnikusse lasta, et nad ta laiba .. Oh, vabandust, õudusfilmid hakkasid liiga pähe.

See ajas mu täiesti kettasse, et ta võis üldse midagi sellist teha. Jah, ta oli tundetu ja südametu, kuid endiselt - milleks? Tegelikult oli vastus kerge - oli vaja kiiret populaarsust saada ning sarnane kõlakas oli selle jaoks kindel variant.

Kuhu ma varem jäingi? Ah jaa. See tüdruk oli tugev. Tahaks ma teada, mis talle selle tugevuse andis. Ta näib õrn väljast, kuid on tugev seest. Mitte iga inimene ei ole niisama heast peast nii tugev, et sellistele asjadele mitte reageerida või teha seda nullilähedaselt.

Inimesed, kellele meeldib tähelepanu, oleksid sellist olukorda kindlasti nautinud ning sellest igal võimalusel juttu teinud. Caro aga ignoreeris, kui keegi seda otse tema kõrval arutas ning kui keegi tuli tema juurde seda mainima, vastas ta piisavalt teravalt, infot välja andmata.

Teravat keelt oli ta vist Michalt õppinud...

Iga päev ma tegin temaga msnis - irl oleks liiga ohtlik olnud - vaikselt juttu, et proovida teada saada tema hetkeseisu. Ta tundus selle kõigega päris kergesti hakkama saavat, kuigi lõpuks väsitas see ta muidugi ära. Ning need vestlused olid heaks ka selleks, et me üksteist paremini tundma õpiks.

***

Caro

OMG, tõepoolest. Kuidas nad sellest juba ära ei väsi? Nagu kolm nädalat jändanud juba, võiks ju lõpetama hakata... Ah, õigus jah, neil on vaja ikka kõik kandidaadid üle kontrollida, analüüsida ja arutada.