Minu olematu armulugu/Skinny Love

Skinny Love (MOA II) #28: Kõik on nüüd teistmoodi

Mina täidan oma lubadusi, nii et teie ees on MOA/SL uus osa.

Ma jõudsin järeldusele, et gümnaasiumiaastad peavad just kandma nime "Skinny Love", aga ei hakanud eraldi juttu tegema, kuna lugu on ju sama. Oletame lihtsalt, et see on MOA järg vms. Ja siis, kui keegi märkas, siis ma veidi parandasin ka kaanepilti. Et nüüd on nad vanemad ja nii...

Tähistamaks väikest ümbernimetamist kõrval ka lugu, mis alguses ei pidanud siin üldse olema, aga ma jõudsin järeldusele, et see klaverimuusika sobib oivaliselt kirjeldamaks nii Caro kui ka .. Jasoni tundeid selles osas. Loodan, et te arvate ka nii :)

Vabandaks vist selle eest, et selles osas actionit pole. Jah, igas osas ei saagi seda olla, aga võiksin ju teid juba sellega rõõmustada .. okei, ütlen selle ette ära, et otsustasin sündmusteahelas osi veidi ümber tõsta, nii et varsti saate ka actionit nautida.

Eraldi tahaksin selles osas välja tuua kasutajat IngeVits, kes kahe päevaga luges läbi minu kaks juttu ja hindas iga osa! See tähendab mulle väga palju ning suur tänu sulle :)

Ja muidugi LikeThatGirl-, kes on kujunenud minu parimaks sõbrannaks ja isegi hingesugulaseks, kes mind (nüüd vist juba ainukesena) endiselt Jasoni osas toetab. Sulle ka suur aitäh :)

ÄKAMi kohta ei oska praegu veel midagi öelda. Niipea kui mõtted tulevad, panen need kirja. Ükskõik mis kellaajal. Aga praegu on tühjus :/

Ja nüüd nautige (mis eeldab seda, et ma ootan teie hindeid ja kommentaare ;)):

***

Iga aasta on millegi uue algus. Õpilastele on ka uus õppeaasta uus algus. Kui aga sa äkki muutud gümnasistiks, siis on see veel teistsugusem kui järjekordne põhikooli aasta.

Mina näiteks otsustasin juuksed lühemaks lõigata. Minu pihani ulatuvad juuksed on nüüd õlgadeni! Tüdrukud sellest eriti vaimustuses ei olnud, kuna nad alati kadestasid mu pikki juukseid ega saanud aru, kuidas saab pikkadest juustest ära tüdineda. Mina lohutasin neid sellega, et küll nad varsti jälle pikad on.

Jason otsustas, et ta peab nüüd olema veidi pidulikum. Kui ta reedel kooli ilmus, siis oli tal seljas tema tavaliste mustade pluuside asemel valge T-särk ja pintsak. Ma pidin suu kinni panema, et mitte ilastama hakata, sest c'mon, kui sul on silme ees selline sixpack, siis sa tõenäoliselt tõesti vastu panna ei suuda.

Ma nimetasin teda nüüd meelitavalt võrgutavaks.

Ning kui ta päev enne seda spordipäeval sprintides minu poole vaatas - sekundiks küll - tundus see olevat .. midagi jumalikku.

Oh. Jah, see on tõepoolest liiga lapsik. OMG, ta vaatas mu poole! Haletsusväärne.

Midagi muutus veel. Vaadake, jah, ma tõesti endiselt armastasin Jasonit .. ma olin hull ta järele, jah. Tüdrukud pidid üha rohkem mu poole suskama ning tegelikult käis see mulle endale samuti närvidele, et ma ei suutnud temale mitte mõelda. Iga päev üha rohkem.

Kuid .. keegi oli veel. Mitte midagi erilist küll. Ma ei saa öelda, et ma oleksin jälle armunud - vist mitte. Ma ei saanud üldsegi kindel olla, et on võimalik olla armunud kahte inimesse korraga. Kuid midagi oli. Meeldivus, kiindumus, crush? Ma ei tea. Ent mitte kunagi enam ei vaadanud ma Jake Evansit kui lihtsalt klassikaaslast.