Varastatud hing (lõpetatud)

Magenta ehk paradiis

Eelmises osas:
Mikelle kohtus võõra noore poisiga kes nimetas ennast jackiks ja kutsus teda kohta nimega Magenta

Praegu:

Mikelle vastas Jacki pakkumisele: "Magenta on ilus koha nimi ja kui seal nii hea on siis peaks see olema vist paradiis, niiet ma ei usu et ma saan sinna sinuga minna, kuna ma ei tea sind ja kuidas sa sattusid mu unenäkku ja ma ei tohiks paradiisi minna kuna ma ei ole nii hea inimene.". Mikelle vaatas kurvalt maha.
"Kui sa kohe ei taha minna võime sinna minna pärast kui teame üksteist paremini ja ma kutsun sind sinna, sest just sina oled sinna kutsutud.", vastas Jack, Mikellet kallistades. Tänu äratus kellale ta ärkas.
See pidi olema tema jaoks tavaline koolipäev, või noh tema arvates. Mikellele tuli hommikul vastu tema sõbranna ehk Maria.
Maria oli väga energiline ja rõõmus aga ta oli egoistlik ja ei märkand kordagi et Mikellel on halb.
Maria on palju ilusam kui Mikelle ja oli klassi ilusaim ja Mikelle koledaim.
Nad läksid klassi kui kell helises ja midagi ei tundunud teist moodi kui tavaliselt. Lõuna ajal läks Mikelle nagu tavaliselt poodi aga poest välja tulles peatus tema ees must auto, autost tuli välja ilus noor poiss ja ütles Mikellele :" Mikelle palun tulge minuga, see ei võta kaua aega ja te jouate järgmiseks tunniks kohale."
Mikelle, kes oli kõrvaklappides isegi ei märkand teda. See poiss võttis tüdruku tagant õlast kinni ja ss Mikelle võttis ühe kõrvaklapi peast ja küsis poisilt mis tema mureks on.
Poiss pidi jälle ennast kordama ja Mikelle mõtles ja siis vastas :" Ei äitah, ma ei tea sind ja mul pole midagi vaja." Mikelle hakkas ära kõndima aga siis autost tuli välja veel kaks meest ja viisid Mikelle autosse, ja panid ta magama rätikuga millel oli uinuti.
Mikelle ärkas kuskil voodis ja sai aru mis toimub, ta mõtles kuidas sealt välja saada.
Aknast välja vaadates ta sai aru, et ta pole enda kodust kaugel, ja et ta asub esimesel korrusel. Ta võttis oma telefoni kõrvaklappidega ja hüppas siis aknast alla ja jooksis kodu poole. Ta ausalt ei teadnud kes see oli ja mis tal vaja oli, aga ta mõtles et ta ei hakka mõtlema selle peale.
Ta läks kohe magama ja unes tuli talle vastu jälle Jack ja ütles :" Vabandust, et ei aitand sind.".
Mikelle ignoreeris Jacki ja kõndis kuhugi. Jack mõtles mida teha ja lõpuks küsis:" Mikelle, kas sul on ükskõik selle peale mis täna juhtus?"
"Mind sellised asjad ei aja paanikasse ja ma niikuinii tean siin ümbruskonda."
Jack võttis Mikelle käest ja ss Mikelle lõi ta käe eemale ja ütles

-----------------3 osa lõpp----------------