Monster (Eesti Keeles)

Monster -15-

HEY!

OMG!!! Mu praegune lemmikosa!!!! :D Ma vähe tühja koljusisuga, teie informatsiooniks. :P Juhtub :)

Igatahes, loodan, et teile meeldib see peatükk sama palju, kui minule! Nautige! ;)

Maris P.

***

Mu kaitsja asetas mind hellalt mu voodile ja astus sammu eemale, käed surutud taskutesse. Tal paistis olevat väga ebamugav. Oleksin isegi uskunud, et ta tahaks siit joosta teisele poole maakera ja olla minust võimalikult kaugel.

Tema kohmetus tegi mind kohmetuks. Mida ma pidin ütlema? Ma ei teadnud, kuidas seda ebameeldivalt pilkavat vaikust lõhestada.

„Kas sa tahad midagi juua?“ küsisin end voodilt kergitades ja püsti tõustes. Kõndisin aeglaselt ukse poole, oodates, et ta mulle vastaks.

„Vett, kui see tüliks pole,“ ütles ta vaikselt. Ta tundus eemalolev, nagu võitleks ta oma peas iseendaga. Ma noogutasin aeglaselt ning kõndisin toast välja, võttes trepil kaks astet korraga. Avasin külmkapi ja haarasin pudeli vett talle ja purgi limonaadi endale.

Seisatasin hetke vajalikust kauem köögis ja mõtlesin tagasi rahvamajale. Kuidas ema reageerib, kui Seth talle ütleb, et ma ei lähe tagasi? Kas mõrvar jäi sinna või jälgib ta mind mu maja akendest?

Neelatasin ja sundisin end muule mõtlema. Ma ei tahtnud end üles kütta, kuna tema nägemine võis olla üks neist viirastustest, mida ma nägin metsalagendikul olekust saati. Viirastused, mis teevad mulle põrgut ja loovad kujutletavad maailmad mu unenägudesse. Ta röövib mu värsket õhku ja paneb mind tundma lämmatavas keskkonnas.

Raputasin oma pead. Ei, mõtlesin rangelt, ma ei tohi mõelda sellele kõlvatule isikule, kes murrab igat reeglit mu kodukohas. Surusin joogid tugevamini oma sõrmede raudhaardesse ning seadsin oma sammud oma tuppa tagasi.

„Loodan, et sulle meeldib juua pudelist, kuna eriteenindust sa ei saa,“ teatasin sisse kõndides. „Püha kahurikuul!“ karjatasin ja keerasin talle selja.

„Mis viga?“ küsis ta ning ma kuulsin kindlasti tema hääles muiet. Ta teadis täpselt, miks ma nii käitusin ja pidi väikest tõbrast mängima.

„Pane särk selga!“

„Ära ütle, et ma suutsin kurikuulsalt Lydia Maine’ilt, vankumatult isiksuselt, ehmunud karjatuse, kuna ta nägi poissi ilma särgita,“ naeris ta. „Ma ei teadnud, et see sind häiriks.“

„Pagan võtaks! Pane see särk selga või ma panen selle sinu eest!“

„Vot, see oleks huvitav,“ teatas ta. „Tee seda.“

„Ma – Ma ei mõelnud seda,“ ütlesin, kuid tundsin puna oma põskedele valgumas. Ma punastasin häbistatult ja see põhjustas mind veelgi rohkem häbi tundma. Pagan, ma ei teadnud isegi, mida ma mõtlesin ja ütlesin.

Kuulsin kahinat ja hetk hiljem kostus tema hääl: „Sa võid ümber keerata.“

Ohkasin ning keerasin ümber, nähes tema keha katmas pikakäiselist särki. „Miks sa seda tegema pidid?“ küsisin talle veepudelit ulatades.

„Kas sa kujutad ette, kui palav hakkab sellist raskust kandes?“ küsis ta vastu.

„Ah, et nüüd olen paks?“

„Ei, mitte seda! Ei!“ puterdas mu kaitsja nüüd. „Lihtsalt, et see oli pikk tee ja –“

„Ma ei käskinud sul end kanda.“