Saladuslik

13. "Mina lennukiga ei lenda!"

"Mina võtaksin ühe magus-hapu kana ja riisi." palus Thomas.
Keskmist kasvu naine, lühikeste mustade juustega, mis olid nagu elektrit saanud, kirjutas üles Thomase soovid. Nad olid tulnud sööma kohalikku hiina restorani. Sissepääsu juures oli kaks suurt akvaariumi, mis eraldasid ülejäänud restorani. Laes rippusid punased hiina-laternad ja andsid ruumile õrna punaka kuma.
"See on kõik?" küsis ettekandija heledal lõbusal toonil ja klõpsatas pastaka kinni.
"Jah." vastas Jace, ikka veel mornilt ja kurjalt. Teenindaja lahkus kiirel sammul ja Ther märkas tema juustes siniseid salke. Need sobisid tüdrukule.
"Särtsakas." ütles Thomas ja vahtis neiule järele.
"Lõpeta, Thomas! Jätad lolli mulje." keelas Lucy ja lõi poissi õrnalt vastu põske.
"Hei!" hüüdis Thomas pärast unelevast pilgust välja pääsemist ja Katrina itsitas. Jace ja Ollie polnud vahepeal kordagi rääkinud. Laud oli ümmargune nagu diivangi selle ümber. Jace ja Ollie istusid mõlemad kummalgi pool lauda, Jace käed rinnal ristatuna ja silmad vahtimas akvaariumi kalu. Ollie seevastu näppis laual olevat 'Staaride õhtu' reklaami, mis kolmnurgakujulisena soolatopsi kõrval oli seisnud.
"Niiet... Millal me siis sõidame?" küsis Ther üritades jututeemat luua.
"Ma ei tea."
"Keegi ei tea."
"Kes teaks millal peaks saama?"
Pommitasid Ollie, Lucy ja Katrina teda küsimustega vastu.
"Me peame Simoni kõigepealt nõusse saama." vastas Jace solvununa ja lahkus lauast.
"Kat... Kas teil on mingi jama?" küsis Theresa enda kõrval istuvalt tüdrukult sosinal.
"Pigem tahad teada kas meil Jace'ga on midagi, et meil peaks jama olema." vastas Katrina kahtlustava pilgu ja muigel suuga. Ther ei vastanud, kuid viskas pilgu maha ja hea oli, et restoranis oli hämar, muidu oleks Kat näinud kuidas tüdruk punastab.
"Ta on mulle nagu vend." vastas Kat ja lõpetas sellega teema, sest ta hakkas rääkima Charlotte'ga.
Mõni minut istus Theresa vaikuses, kuid siis saabus tagasi Jace. Ja siis tulid toidud. Theresa asus isukalt oma kana ja riisi kallale, sest ta polnud pikalt midagi söönud. Natuke aega sai seltskond rahus süüa, siis tuli ettekandija tagasi ja ulatas Jace'le mingi paberilipiku.
"Me peame lahkuma. Kohe!" ütles ta kohe, kui oli paberilt silmadega üle lasknud. Kat ja Jace vahetasid hoiatavalt pilke ja tõusid siis püsti.
"Mis toimub?!" nõudis Ther vastuseid ja tõusis samuti püsti, pühkides salvrätikuga suud. Jace pööras ennast tema poole ja võttis hoidvalt ta õlavarrest kinni.
"Tuli!" ütles ta ainult ja tõmbas tüdruku laua tagant ära. Nad liikusid akvaariumite vahelt ukse poole. Ukseavas seisid Caylah ja Sebastian. Inimesed, kes restoranis olid jooksid hirmuga minema. Paar hetke segadust ja Caylah tekitas omale kätte leegi mille ta suunas paremasse akvaariumisse. See plahvatas ja Jace lükkas Theresa tüdruku kiljatuse saatel teise akvaariumi taha. Charlotte vastas samasuguse leegiga, kuid see lendas poisi ja tüdruku vahelt läbi.
"Sebastian!" hüüdis Jace ja kõndis väike tornaado käes poisi poole.
"Jace! Oled ka omale hea kaitsekilbi leidnud." vastas Sebastian ja saatis teise leegi teise akvaariumisse.
"Sebastian lõpeta ära! Siin on tavainimesi!" hüüdis Kat ja lähenes neile käte vahel veest tehtud juga. Jace kätte lõi valu ja ta kustutas tornaado.
"Noh, Jace, pole enam õhu tugevust?" pilkas Caylah ja irvitas õelalt. Jace hüppas akvaariumi taha ja haaras Theri käest. Maapind kadus jalge alt, tüdruku pea hakkas ringi käima, kuid siiski tundis ta Jace sooja kätt enda oma peos. Õhk hakkas otsa lõppema ning just vajalikul hetkel tuli maapind tagasi. Vihmane asfalt, prügikonteinerid. Nad olid pimedas kõrvaltänavas. Õrna valgust tuli ainult laohoone aknast, mis tänavat ühelt poolt piiras. Tüdruk läkastas ja oli külili maas. Jace kõndis, käed meelekohtade juures, närviliselt edasi-tagasi.
"Mis juhtus?" küsis ikka veel köhiv Ther, kui oli veidigi õhku saanud. Jace kükitas tüdruku juurde ja aitas ta püsti. Pea käis ikka veel ringi ja seismine polnud kindlustatud. Jace pani ühe käe Theri alaseljale ja teisega toetas ta tüdrukut küünarnukist.
"Ma pole kellegagi päris aus olnud." lausus ta ja toetas Theresa seina äärde.
"Mida?" küsis Ther, kes oli ilmselgelt veel liiga segaduses, et midagi mõista.
"Ma olen Tulest." jätkas Jace. Vaikus.
"Kuidas sa siis...?" ohkas Ther
"Elemente on võimalik üle anda. Seda kutsutakse transformatsiooniks." ütles ta ja näitas näpuga Theri käele, seal oli haav, kust immitses verd. Jace rebis tüdruku särgi alaosast jupi ja sidus riidetüki tüdruku käe ümber.
"Teleporteerumine. Sa oskad teleporteeruda?" küsis Ther pilt silme eest kadumas.
"Ma arvan, et see oli viimane kord, kui ma seda teha sain." vastas Jace.
"Tule, me peale minema." kutsus poiss ja tõmbas tüdrukut endaga kaasa. Theresa tõmbas ennast poisi haardest lahti.
"Kuhu? Miks? Mu õde jäi sinna..." küsis Ther. "Mu õde jäi sinna..." kordas ta vaiksemalt ja lasi ennast vastu seina alla libiseda. Lucy ei käinud Akadeemias, ta ei osanud samuti midagi. Kuidas oleks tema pidanud ennast kaitsma.
"Ma aitan sul ta üles leida." lubas Jace.
"Kuidas ma sind usaldada saan?" küsis tüdruk raevukalt püsti tõustes ja tundis pisaraid mööda põski alla voolamas.
"Sest ma olen su parim võimalus oma õde taas näha." ütles noormees ja kummardus Theresa kohale nii, et too tundis poisi rinda kiirelt üles-alla liikumas.
"Tule nüüd," kamandas Jace ja tõmbas tüdruku endaga kaasa.

Jace oli paaniliselt taksot otsinud juba umbes kümme minutit, kuid ükski takso ei tahtnud peatuda. Ther lihtsalt seisis käed rinnal ristis, ilmselgelt liiga šhokis, et poissi aidata. Lõpuks peatus üks väike takso ja Jace suunas Theri istuma tahaistmele, kuhu ta ise ka istus. "Sõida!" ütles Jace taksojuhile ning auto hakkas liikuma.
Nad möödusid vilkuvatest reklaamdest ja suurtest hoonetest. Peagi jõudis takso teatri ette, kus kõik hommikul olid veel õnnelikud olnud. "Peatuge siin, palun." Jace ja Ther astusid taksost välja, rahvamass oli teatri ukse ees ning järjekord piletikassas oli üüratu.
"Seda poleks arvanud." muigas Jace ja ületas autotee. "Tuled või?" küsis ta Theresalt, kes oli vilkuva teatri silti "Tomorrow's Child" vahtima jäänud. Jace polnud kordagi maininud lavastuse nime. "Me peame Simoni leidma." lausus Jace

Simon istus saalis, kus kõik olid hommikul Kati ja Jace tantsu õppinud. Ta rääkis telefonis kellegagi ja tema näoilmest oli näha, et ta oli närvis. "Okei, isa ma lõpetan nüüd, ma sain kõigest aru." ütles ta solvununa telefonitorru ja lõpetas siis kõne.
"Simon, tule, me peame minema. Tantsida sa nii kui nii ei suuda." ütles Jace poisile ja tõmbas ta põrandalt püsti.
"Jah, kuigi ma võiksin proovida..."
"Ei, ma ei luba sul mu etendust ära rikkuda."
"Sa juba tegid seda!" ütles järsku Ther, kes tundis, et peab Simonit Jace viha eest kaitsma. Jace vaatas Theri poole ja kõndis talle lähedale.
"Ma tuletan sulle meelde, elekter, et ma võin vabalt Leekidega ühineda, kui sa minuga ilusti ei käitu. Ja nii ei leia sa oma õde üles, sest sul pole kedagi, kes teaks Elementidest rohkem, kui mina." sõnas poiss ähvardavalt.
"Ma olen Elekter, nagu sa ise ütlesid. Ma olen võimsam, kui sa arvata oskad." õigustas Ther ennast, sest talle ei meeldinud, kui temaga nii käitutakse.
"Enne Akadeemiat?" kergitas Jace kulme. Theresa oli vait. Tal oli õigus, Ther ei osanud midagi enne Akadeemiat.
"Kutid, kas keegi seletaks, mille jaoks mind vaja on?" küsis järsku Simon.
"Sind," ja Jace pöördus Simoni poole "läheb meil vaja selleks, et üks kõva sõda maha pidada. Nii, et head võidaksid." Simon oli kohkunud ja vahtis Jace nagu kummitust. Kuigi Jace'l ja kummitusel pole väga suurt vahet mõistis Theresa Simonit. Ega Theresagi kõigest veel aru polnud saanud.
"Nii," Jace pöördus uuesti tüdruku poole: "Kus Akadeemia asub?"
"Ma pole seal käinud, ma ei tea kus see on?" vastas Theresa. Ta mõtles, et poiss peaks teadma.
"Noh, mina olen paha, mind Akadeemiasse ei kutsutud." vihjas Jace sellele, et tüdruk peaks teadma, kus kool asub.
"Londonis."
"London on suur ja lai, kullake. Kas sa ei tea kedagi, kes teaks, kus Akadeemia asub?" küsis Jace. Theresale meenus nimi, mis ta unes näinud oli, kui ta punaseid küpsiseid sõi.
"Cold"
"Sa teed nalja?" imestas poiss.
"See on ainus nimi, mida ma Elementide maailmast veel tean." nähvas Ther.
"Noh, siis tuleb meil New Yorki sõita. Cold on mees, kellel on kõikide Elementide võimed. Ta on maag."
"Kutid, lennukiga mina ei lenda!" protestis Simon.
"Kes üldse rääkis, et me lennukiga lähme?" küsis Jace ja kõndis balletisaalist välja.