Okei, niisiis, uus osa (kes FB-s veidi aktiivsem, siis nägi vist, et kavatsesin postitada ja hei! saingi hakkama :)) Ma tean, et aega läks, aga .. asja sai?
Okei, igatahes, mulle ei meeldi tegelikult, et see osa on osaliselt justkui päevikuvormis (samas, osa mu jutust ongi selline), aga see juhtus üle 1,5 aasta tagasi, nii et raske on meelde tuletada vestlusi ja nii (Jake'iga vestlust ei toimunud küll...)
Muidu .. jah, jälle veidi muutusi, kuid lõppkokkuvõttes mulle meeldib :)
Võite paremat lugu ka soovitada siia ;) Lisasin pildid ka :)
Ning ma loodan, et enam ei lähe nii kaua aega osade postitamisega (naljakas asi küll, et kui ma eelmist Melbourne'i aka lõpureisi osa postitasin, oli ka koolis täiega palju tegemist ning praegu on jälle .. tunnen end laibana vahel). Mulle ei meeldi teid siiski alt vedada.
P.S. Hinnake palun ingliskeelset versiooni ka :) Nuppu vajutada ei ole raske, aga kui kõik lugejad kõiki osasid hindaks, oleks mul võimalus osaleda Watty Awardsil :)
***
"Kas ma peaksin nüüd tänama?" küsis Jake ja naeratas mulle oma säravat naeratust.
Kadestasin teda tema kohevate ja tihedate juuste pärast palju rohkem kui tavaliselt, sest olin oma juuksed lipsuks üles pannud ja mu nägu oli tõenäoliselt tulipunane!
Proovisin vaatamata piinlikule olukorrale naeratada. "Ma .. um, vabandust?" Miks see üldse veenvalt ei kõla?
Jake naeratas mulle julgustavalt. "Ikka juhtub," Ta viipas mulle - jah, just nimelt mulle - käega ning läks tagasi.
Keegi tahab mulle üldse meelde tuletada, miks ta siin käis?
"OMG, see oli lihtsalt nii hea," lausus Annetté läbi naerupahvakute.
"Arvad või," kallutasin ma peale sarkastilist kommentaari pead.
"Nägid sa ta nägu? Jake küll nautis seda!"
"Hehe, jah. Vist küll," proovisin olukorda naljana võtta.
"Me vist peaks riideid vahetama nüüd," lausus Kelley.
Noogutasime üksteisele ja sulgesime kajutite uksed.
"Oh, mu jumal," pahises mu hammaste vahelt ja ma toetasin vastu seina.
"Ole nüüd, C. See polnud üldse nii hull,"
Vaatasin talle pärani avatud silmadega otsa. "See polnud üldse nii hull?!" sisistasin ma. "Uhh. Miks te aru ei saa?" Kõndisin närviliselt ringi, niivõrd kui kajut seda lubas.
"Miks sa sellest üldse nii suure draama teed?" küsis Chantal kulmu kergitades.. "No tegid veidi .. sületantsu talle. Suva ju,"
"Ei, Chantal, asi ei ole sületantsus," Libistasin end mööda vannitoaust põrandale, ignoreerides tõsiasja, et mu kleit oli lühike. Ma nkn ei meeldi Edile nii. Vnoh, okei, tal on Chantal. "Asi on temas,"
"Jason ei näinud seda pealt ning vaevalt et Jake talle seda edasi räägib. C'mon,"
"Ära räägi Jasonist!" poolkarjusin ma. "Asi on Jake'is,"
"Jake'is?" küsis Chan arusaamatult, koondades kulmud ninajuurele.
YOU ARE READING
Minu olematu armulugu/Skinny Love
Non-FictionMinu olematu armulugu: Caroline Forbz oli alati teistsugune. Mitte et ta oleks keegi üleloomulik või nii (mis küll ei takistanud tal sellest unistada), aga tal oli teistsugune mõtlemine. Võimalik, et just selle pärast sattus ta kiusamise ohvriks eel...
