Minu olematu armulugu/Skinny Love

#29: Tõus enne langust

Ma ei teagi .. mulle vist meeldib öösel kirjutada. Ma tegelikult üldse ei plaaninudki, aga kui avasin bloggeris selle osa, siis näpud muudkui hakkasid jooksma ja jooksma .. võib-olla on kuufaas sobiv praegu :D Või mis iganes.

Aga see on viimasel ajal üks neist osadest, millega ma ka ise rahul olen. Inspireeritud taaskord reaalsest elust (kuigi meil see kõik nii lilleline polnud ja situatsioon oli samuti teine .. aga ma jõudsin järeldusele, et kui siin on Jasonil mingi tõsisem põhjendus, siis neil peavad olema ka tõsisemad suhted). Vot.

Enamus pilte kõrval on liikuvad, nii et kui need huvi pakuvad, lihtsalt klikkige neile. Video ei pidanud siia algselt minema (veidi vara), aga mu arust ta sobib tegelikult siia ka. Väga armas Jasoni poolt :)

Mm .. võiksin seda lisada, et see on nüüd jälle selline romantiline, aga alates järgmisest algab .. action, kui nii võib öeda. Ma ei tea, kas ka päris actionit saan panna siia (kas te tahate veidi Jasoni maffiaelu .. isegi kui mul pole hetkl õrna aimugi, kuidas seda kirjutada?), aga .. noh, vaatab seda veel. Igatahes jah, võib-olla teile ei meeldi depressiivsed osad, aga midagi pole parata. Elu pole lust ja pillerkaar ning aeg-ajalt heidame pilgu ka Jasoni .. põikpäiseliku soku poolele.

Ja siis vist ei midagi, niigi pikale veninud author's note (ei usu, et just eriti paljud seda lugeda viitisidi..), aga lisan seda, et endiselt armastan kõiki oma fänne ja hindajaid ja kommenteerijaid! Tahaksin muidugi, et oleks rohkem, aga kohe ei saa .. pürgime sinnapoole!

Olge lahked nüüd kaema:

***

Nad ütlevad sulle alati, et enne tõusu peab olema langus .. kuid nad tihti unustavad mainida, et ka peale tõusu on langus. Sest kõik tahavad alati loota positiivsusele.

***

Ühiskasulik töö.

Ma valisin nimme sellise asja, kuhu ta elu sees ei läheks (kunstiklassi koristamine) - ma veel spetsiaalselt vaatasin, et ta poleks end sinna märkinud

Mitte et ma ei tahtnud temaga koos olla, aga .. no ma arvasin juba siis, et äkki ta taipab midagi, ja see oleks kahtlust juurde lisanud.

Ma lihtsalt ei tahtnud olukorda pinevamaks ajada kui see hetkel oli. Me niigi peaaegu ei suhelnud ning lisada talle kahtlusi ei oleks just kõige parem idee.

Kui mina end kirja panin, oli ta hoopis laudade ühest klassist teise tassimise valinud.

Kui mina end kirja panin...

Kui ma paari nädala pärast kunstiklassi ilmusin, oli tema seal ja kritseldas parajasti mingit joonistust.

Oo, kas ma tõesti julgesin öelda kritseldas?! Ta joonistab superilusaid pilte.

Igatahes, õpetajat parajasti klassis ei olnud, seega oli iseenesestmõistetav - vist oli? - kas või paar sõna vahetada.

"Kunstiring?" küsisin, tammudes ukse juures.

Ma ei olnud ikka veel harjunud temaga rääkima. Teate ju küll .. tema kardab minuga rääkida ja mina kardan temaga rääkida. Msnis oli lihtsam, ainult et aasta oli teine. Midagi oli muutunud.

Kui ma vaid teaksin, mis see täpselt on.

"Um, ei," Ta lisas pildile mõned triibud. "Ühiskasulik töö."

Püüdsin elu eest suud kinni hoida.

Pliiats, mida ma käes veeretasin, kukkus põrandale.

Jason vaatas minu poole, kulm kergitatud.