#14: Vahel ma pingutan tõesti üle

1K 55 14
                                    

Esiteks tahan ma Jasoni eest vabandada selle osa eest. Mina sundisin Chantali kõiki asju mulle rääkima, tema ei ole süüdi.

Teiseks, vabandust, et mul veidi kauem aega läheb praegu, aga koolis on veidi tegemist (algas kirjanduskursus, nii et ma pean neid vanu paksu klassikuid lugema...) Aga ma proovin teha kõike, mis minu võimsuses.

Järgmine osa siis Caro sünnipäev :D Siis ma kirjutan veidi Jasoni sünnipäevast võib-olla (see polnud eriti huvitav, hoiatan ette :D). Ning siis tuleb vahepeal jälle osa vestlustega. Ning Jasoni vaatepunktid ka kuskil seal.

Ning selle osa kohta nii palju, et kui ma kasutan otsekõnet juba olemasolevas otsekõnes, siis kasutan selliseid jutumärke 'bla-bla-bla'. Olge tähelepanelikud, aeg-ajalt võib olla raske aru saada. Nendele, kes viitsisid seda kõike lugeda - aitäh ja nautige :)

***

"HEEI. Mul on just sind vaja. Kas meil bio referaadi tegemiseks juhiseid on antud? Ja mis muidu uudist? Kedagi ei olnud täna msnis. Ma juba arvasin, et midagi on juhtunud. Näiteks sa oled muutnud enda plaane selles osas, et millal teadküllkellega rääkida, ja läksid temaga rääkima. Sest teda ka polnud sees."

Veidi segane, kas pole? See oli Chantal. Nagu ma ütlesingi, oli tal alati palju olümpiaade ja muid asju ning ta võis ilma jääda päris huvitavatest asjadest. Jah, antud juhul, bio referaat ei olnud huvitav. Aga kui segaseks jääb see "oled muutnud enda plaane selles osas, millal teadküllkellega rääkida, ja läksid temaga rääkima", siis ma vastan meeleldi.

Asi oli siis nii, et viimasel ajal olin ma tihti mõelnud sellele, mida peaksin tegema Jasoni suhtes. Et okei, oletame, et ta teab. Aga miks ta vaikib siis? Ootab, et mina talle midagi ütleksin? Ning seda ma kavatsesingi teha. Sest kui Chan ütles: "Ta teab küll, et sa meeldid talle, aga mingil põhjusel (ta ei ole valmis või mis iganes) ta ei taha midagi praegu veel vähemalt,", siis ma mõtlesin, et pean kindlalt teadma. Nii et praegu käis asi selle ümber, millal ja kuidas ma seda tegema peaksin.

"Esiteks, jah, muidugi olime me Jasoniga kohtingul. Ja teised vaatasid pealt, eks ole. (jaa-jaa, Caro, looda edasi),"

"Pole paha, pole paha,"

"Teiseks, toon bio vihiku homme ja kirjutad maha,"

"Ohh .. see on tõesti nii pikk?"

"Ei, ma lihtsalt ei viitsi kirjutada,"

"Okei, see lohutab,"

"Muuseas. Näed. Ta on sees ka praegu :D"

 "Sellest ma rääkisingi. Ah, õigus. Temal ka ei ole biokava... Ma täiesti niisama mainin xD"

"Mhm,mhm... Okei, eks ma siis teen seda. Me polegi ammu rääkinud. Oh .. vabandust."

"Ah?"

"No tead küll. Et ma tema nimel skännin ja sina pead maha kirjutama :$"

"See on suht arusaadav, nii et ma ei saa pahandada. Ma olin see aasta, kui sind veel polnud, samasugune. Oo .. aitäh, et saatsid."

"Kui et ma juba tema jaoks seda skännin, siis jagan sinuga ka. Ja noh .. sa võid talle ka need saata,"

"Ei, ei. Parem sina :D"

"Um .. ma ei ole kindel. See on a'la: 'Kust sa seda tead?' 'Chantali käest,' 'Ee, okei, ja miks ta äkki seda ütlema pidi?'"

"'Sest ta arvas, et sul võib seda vaja minna.' See on praegu puhtast südamest tegutsemine ka .. osaliselt :D Ma arvan, et sa peaksid vajadusel seda lauset kasutama. Ausalt ka."

"Ee .. okei?"

"Jah, sa ei saa vist suht pihta. Okei. Tegelikult on asi nii, et viimane kord, kui me rääkisime, ütles ta, et ta sooviks, et ma ei mõjutaks midagi. Ma siis proovingi mitte mõjutada .. eriti :D Ainult vahepeal julgustan sind või jagan vajalikku infot jne. Aga ÄRA talle seda .. praegu .. ütle."

Minu olematu armulugu/Skinny LoveWhere stories live. Discover now