Kvaliteetaeg isaga

1.8K 138 2
                                    

Olin Marcusele öelnud, et saan enda isaga kokku, et talle täpsemalt rääkida kõigest. 

Astusin sisse restorani milles isaga kokku pidin saama. Jalutasin lauani, kus isa oli ning taaskord oli tal kaks tuvameest kaasas, kes seisid lauast paar sammu kaugemal. Kallistasime isaga ning ma istusin siis tema ette. "Kullake, kas sa tahad midagi süüa või juua?" küsis isa. "Ühe kohvi võtaks küll," laususin ma ning peag saabus meie juurde ettekandja koos menüüdega. Kuna olime siiski restoranis oli viisakas tellida ka midagi süüa. Võtsin tavalise prae ning seda tegi ka mu isa. 

"Nii, räägi mulle siis täpsemalt, mis moodi te tutvusite ja, mis asjad sinuga vahepeal toimunud on. Su härra mainis eile midagi, et sinuga olevat juhtunud midagi, millest sa meile maininud ei ole," lausus ta. Krimpsutasin nina aga ükskõik kui ebamugav mulle ka meenutamine ei oleks pean ma sellest talle rääkima. Ta on siiski mu üks ja ainuke isa. "Algus oligi nii, et me tutvusime Marcusega lennujaamas ja sealt edasi see arenes, kuni me kokku kolisime. Aga kokku kolisime me selle pärast, mis oht mind ümbritses üleüldiselt selle värgi pärast."seletasin ma. Mu jutt kiskus jälle pealiskaudseks. "Ma ei ole kindel, kas sa tead, kes on Xavier, kuid ta röövis mu ära, kuna ta väitis, et Marcus olevat talle võlgu. Ma viibisin paar päeva siin ja seal ning kaotasin pool enda juuksepahmakast. Samuti sain ma ka paraja peksu ja sinikaid. Ja siis lõpuks tuli Marcus sinna ning ma sain suurema šoki sellest asjast," seletasin ma. "Ja mis Xavier'ist sai?" küsis mees. "Surnud, minu teada," vastasin ma. 

"Ja Taylor õpetas mind võitlema ja relvi kasutama," lisasin ma veel veidi uhkeldades. "Tubli," lausus mu isa veidi mõtlikult. "Isa.. kas ema tegeleb ka sellega?" küsisin ma mehele otsa vaadates, kes veidi kohmakalt mulle jah vastas. "Miks te varjasite seda?" küsisin ma järjekordse küsimuse. "Ma usun, et sa said isegi aru milline oht sellise äriga kaasas käib," seletas ta. "Nii, et mingit mööblifirmat ei ole ega olnud?" küsisin ma ning lootsin, et mu häälest ei väljendunud pettumust. Terve enda lapsepõlve seletasin ma isale, kuidas ma tema mööblifirmas tööle hakkan ja enda nukule voodit teen. 

"Alguses oli, aga siis ma sattusin ärireisil olles teatud jamadesse ja mul ei jäänud midagi muud üle. Turvalisuse pärast on ka mul turvamehed ja need peaks sulle ka määrama vaadates, seda mis olukorras sa sinu seletuse järgi olid," lausus mees. "Ei, ei ja ei. Ega see asi nii  hull ka ei olnud ja ma ei suudaks elada, kui mingid tuimad inimesed mu elu jälgivad," laususin ma ning mu isa naeratas. 

"Kas ema jäi Ameerikasse?" küsisin ma. "Jah, ma helistasin talle eile ning ütlesin talle, et kohtasin sind. Ta pidi Marcusele korraliku taustauuringu tegema seega ma loodan, et tal pole mingit väga kriminaalset tausta ja et ta pole vägivaldne, vähemalt sinuga mitte," lausus isa. "Minuga ei ole ta vägivaldne, pigem on tal probleeme minu ülekaitsmisega," sõnasin ma. "Hmm.. see mulle sobib ja pealegi ta tundus juba alguses täitsa tore noormees," sõnas isa. Naeratasin, sest kes ei naerataks, kui su isa kiidab su poisi heaks? See on üks maailma parimaid tundeid. 

"Aga kas sa oled tõesti Ameerika üks populaarsemaid maffiabosse?" küsisin ma. "Hehe.. võib ka nii öelda. Kas Marcus ütles sulle seda?""Taylor," vastasin ma ta küsimusele. "Uskumatu.. Taylor ja Rachel tundusid nii tavalised tüdrukud. Poleks uskunudki, et nad sellise taustaga on," ütles mees mõtlikult. Peale seda lauset toodi ka meie toidud ja jook. Tänasime ettekandjat ning asusime sööma. "Ma ei osanud arvatagi, et sa nii hästi Eesti keelt oskad," sõnasin ma. Mees muigas.. ilmselt talle tuli ette nii mõnigi saladus mida mina, Rachel ja Taylor nende ees targalt jutustanud olime. 

"Kas ema oskab ka ja kas ma ei tea sinust veel midagi?" küsisin ma. "Ema nii hästi ei oska ja sinu teise küsimuse kohta nii palju, et me võtsime emaga kassi," ütles mees naeratades ja mu reaktsiooni jälgides. "Kassi? Päriselt? Ma arvasin, et sulle ei meeldi kassid?" küsisin ma. "Ma arvasin, et sa ei sõbrusta selliste inimestega nagu Marcus," muigas mees ning võttis ampsu enda liha tükist. "Mis kassi nimi on?" küsisin ma eirates tema märkust Marcuse kohta. "Su ema pani ta nimeks Pixie aga ma kutsun teda Dexteriks," lausus isa. "Mis sugu see kass on?" küsisin ma turtsatades. 

Pixie on minu meelest emase kassi nimi ja Dexter kuulub kohe kindlasti meeste sugupoolele. "Ma ei tea," lausus isa. Hakkasin naerma, kuidas inimene ei tea enda kassi sugu. "Eks me kutsume teda nii, kuidas tahame," lausus isa ning ma lõpetasin naermise  ning sõin enda toitu. "Millal sa kavatsed Ameerikasse meile külla tulla? Võid ka Marcuse kaasa võtta, et ema temaga tutvuda saaks. Ma mõtlen korralikult," lausus isa. "Me oleme mõelnud sellele," laususin ma. 

 ***

"Ma olen nii kohutavalt väsinud," laususin ma Marcuse kõrvale voodisse ennast pikali visates. Lükkasin enda kingad jalast ning võtsin enda jaki pealt ära. Ronisin teki alla ning liikusin Marcusele lähedamale. Ta istus küll arvutis, kuid siiski teda ei tundunud minu nihkumine talle lähedamale häirivat. "Mis te rääkisite siis?" küsis poiss. "Kõigest," sosistasin ma enda käe Marcuse käega kokku pannes. "Nad võtsid kassi ja nad ei tea kassi sugu." ütlesin ma turtsatades ning Marcus naeratas. 

"Me võiksime ka kassi võtta. Koera ma ei taha, sest temaga ei viitsiks ma hommikul vara välja minna," lausus Marcus ning pani arvuti ära ja ronis minu kõrvale teki alla. "Päriselt või?" küsisin ma enda kinni olevad silmad lahti lüües. "Kui sa tahad," lausus poiss. Vaatasin teda suurte silmadega ning surusin ta huultele siis suure musi. Muidugi ma tahaksin kassi, aga ma ei ole kindel, kas see on hea mõte. 

"Mis sa kassi nimeks paneksid?" küsisin ma muiates. "Beebi,"sõnas ta enda esimese nime kandidaadi. "Beebi ei sobi kassile nimeks," ütlesin ma muiates."Mõtle, kuidas Taylor ja Rachel reageeriksid, kui me ütleks neile, et me saime Beebi," ütles ta mille peale ma uuesti naerma hakkasin. Ma ausalt öeldes kujutan seda ette. Ta hakkaks toas ringi hüppama mõteldes, et ma olen rase. Ja seda ma ometi olla ei taha.. vähemalt mitte nii noorelt veel. 

"Aga sina?" küsis ta. "Ma panek ta nimeks mm.. Milkshake," laususin ma muiates. "Me ei kutsuks enda kassi piimakokteiliks," ütles Marcus naerma hakates. "Ütleme talle kass. Siis ei ole mingit erilist vaeva," ütles ta. "Me ei saa kassile nimeks panna kass. Esiteks see on solvav tema suhtes ja teiseks ta on ju põhimõtteliselt meie laps. Sa ei pane ju enda lapse nimeks laps,""Beebi," ütles Marcus  ning ma hakkasin uuesti naerma. "Sina oled beebi," ütlesin ma ning ronisin posile veel lähedamale ja mees pani enda käed mulle ümber mind enda peale tõmmates."Minu beebi," sosistasin ma ning panin enda pea poisi rinnale ja sulgesin silmad. 

____________________________________________________________________

Uus osa! 

Aitäh kõigile, kes loevad ja suured suured kallid teile. Ma pole küll kassi võtmises kindel veel, kuid ikkagi võite pakkuda erinevaid kassi nimesid :D 

Ja ma proovisin parandada ära nii palju vigu, kui silma jäi. :) 

Suudle mindWhere stories live. Discover now