Minu olematu armulugu/Skinny Love

#4: Vahel ikka veab kah

Okei, see polnud päris see, mida ma mõtlesin.

Lasta oma silmadel Jasoni seljal puhata, ma mõtlen. Mul oli tegelikult plaanis veidi ringi vaadata, aga kui ma juba ükskord Jasonit vaatama hakkasin, siis see jäi.

Mu pilk libises üle tema pruunide juuste, sealt õlgadele ja ülaseljale. Mu pähe tulid otsekohe mõtted tema treenitud kehast.

Nii, et kellelgi valearusaama ei tekiks. Ma EI OLE Jasonit alasti näinud. Aga ta kandis kehalises peaaegu alati valget T-särki, mis oli tema treenitud keha vastas täpselt nii, et kõik lihased näha olid. Sellepärast olin ma hüperõnnelik, kui meil kehaline koos oli. Seda ei juhtunud küll tihti, kuid siiski.

Paari hetke pärast tuli mulle meelde, kus ma täpselt olin.

Keskendu, Caro, sa oled olümpiaadil, mitte .. ma ei tea .. kuumade kuttide näitusel.

***

Tunni aja pärast andsin alla ja esitasin oma töö 3 1/4 tehtud ülesandega.

Minu jaoks isegi hea.

See oli veel see loll päev, kui meie kooli juhtkond otsustas, et me peame peale olümpiaadi tundidesse veel ka minema.

Samas, esperanto ja kaks kehalist ei tundunud just eriti hullud olevat.

Esperanto .. aa, õigus, meil tuleb täna uued kohad valida ju.

Kolmapäeviti oli meil esperanto sellises toredas klassis, kus lauad olid ringis, et me üksteist vaadata saaksime. Mis iseenesest oli väga tore.

Ja veel on see see klass, kus ma eelmine aasta istusin .. jeah, Jasoni kõrval.

Mul tuli kohe naeratus näole, kui tuletasin meelde, kuidas kaebasin Chantalile, et pean poisi kõrval istuma (Chan istus minust teisel pool).

Haha, kui irooniline.

Kuna olin lõpetanud 15 minutit enne tunni lõppu, tuli mul oodata, kuni teistel tunnid lõpevad, et saaksin klassi minna.

"Kuidas läks siis?" küsis Jason, kui oli mu kõrvale potsatanud ligi 5 minutit hiljem.

Kas ta jälitab mind? "Eem .. ma usun, et isegi suht hästi. 3 1/4 ülesannetest said tehtud. Ma ei tea, kui õigesti muidugi..."

"3 1/4? Päris hea,"

"Ja sul?"

"Heh, ei tea. Kolmas oli 0,5 tundi?"

"See oli just see, mida ma ei saanudki kätte. Teine?"

"7892007?"

Noogutasin pead.

"Edukas,"

"4. oli 250?"

"Ee .. ma sain 236,2,"

"Okeeiii,"

"Mis sa viienda said?"

"Et ei ole võimalik?"

"Jepp,"

"Sama. Oo, siis polegi nii hull ju,"

"Sinu jaoks mitte. Mul mingi 1. tegemata, 3. kahtluse all ja 4. vale,"

"Äkki on minul hoopis vale? 236,2 võib ka õige olla ju,"

"Ei usu. Tundub liiga värdjalik. Eks ma lähen siis nutan, et mul nii halvasti läks,"

"Oh, ole nüüd. Kõigil on oma tõusud ja mõõnad,"

"Nojah,"

* Vaikus, vaikus, vaikus. * Andsin alla. Vähemalt me rääkisime .. 10 minutit.

***

"Nii et sa istud jälle seal," lausus Chantal rahulolevalt, kui me kehkaks riideid vahetasime.

"Yeah, vahel ikka veab ka,"

"Sul veab täna veel rohkem," liitus Cassie.

"Hakkasid selgeltnägijaks?" naersin ma.

"Sest meil on kehaline koos poistega täna," vastas Michelle.

"Ohhoo, kui lõbus," kostsin rõõmsalt.

Kehaline poistega ei olnud ometigi lõbus vaid selle tõttu, et Jason oli seal. Poistega kehaline .. meil sai alati nalja seal.

"Kuigi, ei tea, mis ma seal eriti teha saan, kui inimesed ümber on,"

"No .. jälgid tema kuuma keha näiteks," pakkus Cassie.

"Irw, ära mitte mõtlegi mu poisile külge lüüa," sõnasin irooniaga.

"Sinu poisile..." venitas Chan etteheitvalt.

"Chan, see oli iroonia ju,"

"Ma lihtsalt vaatan, et sa oma ootuste latti liiga kõrgeks ei seaks,"

"Ära muretse,"

"Ok,"

Vihma ei sadanud, nii et kehaline õues.

Suurepärane.

Kolm ringi ümber staadioni ei olnud muidugi nii tore, kui kannatasime välja küll.

"Täna hüppame kaugust ja hiljem mängime pesapalli," sõnas pr. Staim, tüdrukute kehkaõpetaja.

See kõlab suurepäraselt.

Alguses hüppasid kaugust tüdrukud, siis poisid ja lõpus, kui kõik olid oma kaugeimad hüpped ära teinud, lollitasime niisama, hüpates kõik koos.

Ma ju ütlesin, kehka koos = lõbu.

Pesapall osutus samuti toredaks, arvestades tõsiasja, et see oli pallimäng, mida ma kõige paremini oskasin (pallimängudest).

Eriti lõbus oli see osa, et tüdrukutele anti luba võistkonnad moodustada.

Samantha oli meie kapten ning võttis Cyle'i esimesena.

Ilmselgelt.

"Nii, kes teil seal veel hea on?" küsis ta, seirates poisse oma pilguga.

"Jason, Aiden, Dylan, Ethan..."

Palun võta Jason, palun võta Jason. Minu tüüpiline tegevus.

"Ahah .. no okei, võtame näiteks .. no dvj, Jason, vea end siia,"

Mul ilmselgelt on telepaatilised võimed.

Ka Chantal oli minuga samas võistkonnas, nii et tõotas olla suurepärane mäng. Ning niipea kui Jasoni kord oli lüüa, tegin sama, mida märkasin teda tegemas.

Kuigi kindlapeale ei olnud tema tegevuses mingit tagamõtet, vaid ta lihtsalt vaatas mind löömas, nagu osa võistkonnakaaslasi.

Ning seal ma olin, saates talle vargsi pilke, nagu mul tol ajal kombeks oli. Alles hiljem sain ma aru, et just see oli see viga, mida ma liiga tihti tegin