#44: Вот такая любовь

631 33 2
                                    

Järgmisel hommikul, Caro

"Värdjas," sosistasin ma. Ma ei olnud küll kindel, kas see käis pigem Jake'i või minu kohta. Minu kohta oli see isegi õiglasem, nii et...

"Mm, päris vara oled üleval,"

Jake haaras mu pihast ja tiris enda kõrvale.

Surusin hambad risti, peas kordus taas eilne mõte: Millal ma küll jõudsin hooraks hakata?

"Sa ju tead, et see ei olnud midagi?" küsisin Jake'i käest ettevaatlikult.

Ta vaatas mulle mõtlikult otsa. "Noh, eile sa väitsid, et ma olen sulle vaid sõber ja et sa ei tunne midagi. Ma võin olla sulle seksisemu ka, kui tahad. Mul suht suva, kas siin on mingid tunded või mitte."

Kergitasin kulme. "Kuidas jäi sellega, et ma meeldin sulle?"

Vastata Jake ei jõudnud - akna taga kostis liikumist.

Vahetamata Jake'iga pilku, haarasin maast oma tuunika ja läksin rõdule. Hetke pärast pidin hingetuks jääma.

"OMG! Mida sa siin teed?"

"Ja rõhk ei olegi sõna 'sa' peal?" õrritas ta.

"Ei," prunditasin huuli, ristates käed rinnal, "ja sa ei vastanud endiselt. Kuidas sa siia said?"

"Ma arvasin, et sulle meeldib, kui ma siin libahunti mängin ja su aknast sisse ronin."

Kergitasin kulmi. "Libahunti? Paistab, et sul on väikesed mäluaugud, sest 'Videvik' ei paku mulle enam pinget."

"Või kas ei paku?" Jason lähenes mulle, mille tõttu taganesin mina.

"Stop!" laususin, tundes endas pulbitsemas kahtlast viha. Kahtlast, sest see oli ootamatu ja põhjuseta. Aga ma tean kedagi, kes saab väga vihaseks, kui saab teada, millega ma just hakkama sain.

"Kellega sa seal räägid, Caroline?"

Oh fuck.

"Mm.. väga huvitav. Tere, Jake."

Seriously, fuck, fuck, fuck.

Jake libistas käe demonstratiivselt mu pihale.

Kurat, kuidas ma tahan sellele tüübile virutada. Ent, midagi ei jäänud, kuid vaid teeselda.

Siis tuli mulle meelde, kuidas me Jasoniga esimest korda .. ja siis oli Jake see, kes minu poole tuli. Ja Jason oli tol korral samamoodi oma käe mu pihale pannud. Eriti ebaõnnestunud deja vu.

"Noh, eks ma lähen siis," lausus Jason, ronides üle mu rõdu ääre tagasi.

"Ei, oota, sa ju tulid millegi jaoks!"

"Ma sain juba kõik, mis tahtsin," kostis alt.

Paari minuti pärast kuulsime mootorimürinat - Jason põrutas minema.

Ma tundsin vaid nõmedaid soolaseid reetureid oma põskedel. Ma isegi ei tundnud külma, kuni Jake mu väriseva keha tuppa tagasi taris.

"Värdjas," nüüd käis see Jake'i kohta. "Ma vihkan sind, vihkan!" Peksin kätega kõigest jõust vastu rinda, kuid paistis, et see ei olnud midagi.

"Rauast oled w?" karjusin, jätkates tema peksmist.

Siis haaras ta mu randmetest, pannes mu käed külgedele.

"Caro, kuula mind!"

"Ei! Sa kasutasid mind ära! Sa teadsid, et ma ei taha seda! Ma ei taha sind! Sa lihtsalt kasutasid mind ära! Nagu ma oleks mingi hoor sulle või midagi! Ma vihkan sind, vihkan! Ja nüüd Jason vihkab mind sinu pärast!"

Ava mu südaWhere stories live. Discover now