Ava mu süda

#27: Мамы дома нет

Jalutuskäigud metsas, kus me räägime vahel tõesti isiklikest asjadest. Isiklik peole kutsumine. Ma ei räägi Jasonile kunagi, et kohtun metsas Jake'iga. See kahtlane unenägu. Minu pilt tema laual.

"AAAH!" Vihahoos viskasin esimese ettejuhtuva asja - milleks osutus õnneks vaid padi - vastu seina.

Lihtsalt .. fukk, fukk, fukk!!!! Nii ei tohi olla. Nii fucking ei tohi olla. Krt, krt, krt. Nii, okei, rahu, Caro. Äkki sellele on tõesti loogiline seletus, et te olete kõigest sõbrad? EIIIIIIIII. See ei oleks siis nii kahtlane ega painaks mind. Crap! Nii, okei, mul on suva, et ma meenutan... ei, ma ei ole Michelle, ma ei nimeta end nii. Igatahes, jah, see on ainuke variant.

***

"Sa tõesti tahad seda teha?" Nagu ma arvasingi, oli Chan pehmelt öeldes šokeeritud.

Sulgesin silmad. "Mida sina teeksid, kui sulle meeldiks veel keegi, kui sa juba käid kellegagi?" küsisin, vaadates talle nüüd tõsiselt otsa.

"No igatahes mitte midagi .. sellist,"

"Ah, ma teadsin, et sa reageerid niimoodi,"

"Ja ometi sa tulid just minuga rääkima,"

"Noh... jah, ma ei ole päris kindel, kelle poole ma siis pöörduma peaks. Alasia, Cassie, Micha? Neil pole poisse ju. Ja Micha peaks mind üldse tead-küll-kelleks, kui sellest teada saaks,"

"Ma kuulsin oma nime - mis ma tegin jälle?" Micha maandus oma kandikuga meie kõrvale.

"Ee..."

"Caro tahab Jasoniga..."

"Tänks, Chantal," sisistasin ma.

"See on tõsi," kehitas tüdruk õlgu.

"Ohhoo. Ja sa leidsid ikka väga õige inimese, kellega rääkida... Ära solvu, Chantal."

Nimetatu vaatas talle hetk otsa. "Ja kuidas ma saaksingi solvuda?!"

"Igatahes, ma võin sind aidata, kui sa tahad,"

Jäime Michelle'ile otsa vaatama, suud lahti.

"Mida? Kas ma ei näe just sedasi välja, et võiksin midagi teada?"

"Ee... noh, ma kohe ei teagi,"

"Ma aitan sul outfiti valida, ära muretse,"

"Ee .. okei?"

Varsti liitusid teisedki ja me jätkasime teistel teemadel, meenutamata seda teemat päeva lõpuni.

***

"Nii, nüüd lähme Monroe'sse," võttis Michelle juhtimise enda peale.

"Kindel, et mul just seda vaja on?"

"Okei, meil on mingi maa kõndida siiski ja ma tahan teada, miks sa nii otsustasid teha. Siis ma oskan sind rohkem aidata. Kas teil on suhtekriis?"

"Ee .. mida? Sa räägid liiga kiiresti, ma ei saa mitte midagi aru."

"Nagu .. suhtekriis. Tead küll. Te olete juba kaks kuud käinud, tüdinud üksteisest ja nii edasi?"

"Ee-ei, asi ei ole üldsegi selles,"

"Milles siis?"

"Tähendab... asi on selles, et .. ma kardan, et ma võin meeldida Jake'ile. Okei, mitte päris seda, aga ma kardan, et kui ta mingeid märke osutab, siis ta võib hakata mulle meeldima." Ma ei hakanud talle rääkima, et Jake oli/on mu endine crush. Või lihtsalt crush. Praegune crush. Ma ei olnud isegi kindel.

"Nii et sa tahad magada Jasoniga, sest..?"

"Kindlustamaks seda, et ma endiselt armastan teda... Ja ma oletan, et see tegelikult kõlab megakahtlaselt ja hooralikult, nagu sa ütleks."