"Ma tean et sa oled mu onu"
Ütlesin ma kiiresti Tomasele
...
"Mina? Sinu onu?"
Küsis mees naerdes
"Jah. Ma kuulsin sinu ja Artjomi juttu"
Ütlesin
"Järelikult vähe kuulsid"
Ütles mees
"Mis mõttes?"
"Sa oled adopteeritud Mia"
"Mida? Mis asja?"
Küsisin
Ningvmees vaikis
"Päriselt?"
Küsisin
Ning ta noogutas
"See siis tähendab, et keegi teine on minu bioloogiline ema ja isa? Nad võivad elus olla"
Ütlesin ning mees jälle vaikis
"Tead ehk, kes mu vanemad on? Bioloogilised vanemad"
Küsisin mehelt.
"Ei tea. Aga tean inimest,kes võiks teada"
Rääkis mees
"Kes?"
"Linda"
Rääkis mees
"Kuidas?"
"Ta töötas seal lastekodus kus sina olid kui sind ära anti"
"Lähme Linda juurde. Kohe"
Ütlesin.
"Ma kutsun Linda ise siia ja lähen ise ära. Saad rahulikult temaga rääkida"
Rääkis mees ning läks ära
Ma panin ennast riidesse ning siis kõlaski mu uksel koputus.
"Tsau. Tütreke"
Ütles Linda ning kallistas mind kohe.
"Kas sa mäletad aega kui mind ära anti?"
Küsisin
"Ja. Väga mäletan"
"Kas sa mäletad, kes ära andis?"
Küsisin
"Jah. Ma tean teda. See on minu sõbranna. See kes sünnitas. Sul on väike vend"
Rääkis naine
"Kas sul on temast pilte?"
"Jah. Sinu isast, emast ja vennast"
Naine võttis välja oma telefoni ja otsis pilti. Ning siis andis telefoni minu kätte. Ma olin väga oma ema nägu, ta oli väga ilus ja minu isa ka. Ja väikevend. Appi, tema on jummala armas. Isa nägu.
"Mis nende nimed on?"
"Ema on Laura, isa on Cihan ja väikevend on Teodor Winston"
Naeratas naine
"Appi. Kas nad teavad minu olemasolust?"
Küsisin
"No tegelikult nad tahtsid sinuga kohtuda, kui täna tagasi läheme"
"Päriselt? Täna ma näen neid?"
Küsisin
"Ei. Täna jõuame väga hilja tagasi, aga homme tulevad nad õhtusöögile"
Ütles naine
"See on nii uskumatu"
Ütlesin
"Ma saadan sulle pilte nendest"
Ütles ta ning ma noogutasin.
"Ma lähen praegu asju pakkima"
Rääkis naine
Ning ma noogutasin
Naine jäi ukse juures korraks seisma.
"Kas Tomas ööbis siin?"
Küsis ta järsku.
Ma neelatasin tugevalt ning noogutasin
"Ma saan aru. Minu kaastunne kasuvanemate kaotamise puhul"
Ning ma noogutasin
Ning naine läks ära.
...
Kell oli 22.09 ning olime just maandunud Saksamaale, nüüd aga peame autoga sõitma münchenisse. See on paar tundi sõitu.
...
Kui sõitsime tagasi jäin ma vahepeal magama.
...
Kui ärkasin oli juba hommik ning ma olin voodis. Appi. Täna kohtun oma päris vanematega.
"Kuidas magasid?"
Küsis järsku Tomas ukse pealt ning mu suule tekkis kohe naeratus.
"Hästi. Täna kohtun ma oma päris vanematega"
Naeratasin talle.
Mees astus sisse ja lükkas ukse kinni.
"Ma igatsesin sind väga"
Ütles mees ning tuli mulle lähemale.
"Mina sind ka"
Ma ei tea, miks ma seda ütlesin ning me suudlesime.
"Kui saaksin tõmbaksin su siin samas läbi"
Naeratas mees ning ma hakkasin punastama.
"Ma lähen jooksma, tuled äkki kaasa?"
Tegin mehele silma
"Ma tavaliselt ei käi jooksmas, aga sinuga tulen ma hea meelega kaasa"
Ütles mees
Mees läks mu toast ära ning ma vahetasin ka enda riided ära. Ma panin endale trenni riided selga. Ma läksin juba maja ette ja tegin soojendust, kui panin järsku tähele et Tomas mind jõllitab.
"Lähme?"
Küsis ta
"Ei. Sa pead soojendust ennem tegema"
Naersin ma
"Okei. Õpetaja Mia"
Naeris mees järsku lõpetas ta naeru ning vaatas mu poole, aga sain aru et ta ei vaata mulle otsa, ta vaatab minust mööda. Ma siis keerasin ennast ümber ja seal oli Artjom.
"Mia. Saaks ma sinuga rääkida?"
Küsis mees
"Ei. Mul pole aega. Ma lähen jooksma. Koos Tomasega"
Ütlesin. Ning kutt turtsatas.
"Aga pärast?"
Küsis kutt
"Ei. Lähme Tomas"
Ütlesin ma
Ning ma hakkasin jooksma ja Tomas tuli mulle järgi.
Me olime Tomasega metsa sees ja ma teadsin et siin on üks majake, kus pole kedagi, olin siin ennem ka mõtteid käinud tuulutamas ja vett joomas kui hommikuti jooksmas käisin. Ma ei tea mis mul hakkas, aga tundsin et ma tahan kohe Tomast. Ma võtsin mehe käest kinni ja jalutasin mehega maja juurde. Ma koputasin igaks juhuks uksele, aga siin polnud kedagi, kuid uks oli lahti.
"Oota siin"
Ütlesin Tomasele ning läksin sisse. Vaatasin kõik toad läbi ja siin polnud kedagi ma läksin välja ja tõmbasin Tomase sissr ja panin ukse seest poolt lukku ning hakkadin teda suudlema.
"Oled sa selles kindel Mia, et seda tahad?"
Küsis Tomas.
"Ja. Ma ei taha praegu midagi muud rohkem kui sind"
Ütlesin mehele ning mees võttis mu kannist kinni ning tõmbas mind endale lähemale. Ma tundsin et tal on mega kõva ning ma suunasin ta magamistoa poole. Me kukkusime koos voodile ning mees tuli mulle peale ja suudles mind kaelalt. Ta hakkas mul riideid seljast ära võtma ning seda tegin ka mina. Varsti olime mõlemad ainult pesu väel. Mees liikus oma huultega kaelalt aina alla poole kui jäi lõpuks mu püksikute juurde. Ta tõmbas need ära ning ta hakkas mu kliitorit suudlema. Ning sealt edasi tuli ta ülesse tagasi, ta võttis mu rinnahoidja ära, ning ta tõmbas ka endal bokserid jalast. Ning edasi ta lükkas ennast mulle sisse. Täiesti metsas, kui väga ma seda praegu vajasin. Mul oli tunne, et oleks kasvõi terve päev Tomasega siin.
Järsku käis uksel koputus.
"Mia. Ma tean et oled siin"
Ütles keegi. See oli Artjomi hääl.
Loodan et teile meeldis osa.
Tegin selle kiiresti valmis.
YOU ARE READING
Vahetusõpilane ✔
Romance"Mia. Kas ma saaksin sinuga rääkida?" Küsis õpetaja kui teised olid klassist ära läinud. "No ma kuulan" Naeratasin ma õpetajale. "Vaata meil on tulemas õpilasvahetus. Ja ma mõtlen et meie klassist võiksid sina minna. "Ja kuhu ma läheks?" "Saksamaale...
