3.OSA

786 45 7
                                    

"Anna andeks kui sind ehmatasin. Ma tahtsin küsida et mida ma täna süüa teeks? On asju mille vastu sa allergiline oled? Või mida sa ei söö?"
Küsis naine

"Ee..Ma ei teagi mida te süüa teeksite. Mõelge ise midagi välja"
Naratasin talle

"Hea küll. Ma teen siis ahjulõhe ja makaronisalatit. Sobib?"
Küsis naine

"Ja ikka sobib"

Ning ma läksin ülesse "enda tuppa" ja hakkasin asju lahti pakkima. Kui olin asjad lõpuks saanud lahti pakitud, käis mu toa uks. Seal oli Tomas.

"Mia. Ma ei suuda enam sinust eemal olla"
Ütles ta ning keeras ukse lukku ja hakkas mind suudlema. Õnneks olid akendel kardinad ees. Aga ma siiski lükkasin ta eemale.

"Linda on kodus. Kas vähe riskantne pole?"
Küsisin

"Ei. Ta läks haiglasse. Tal mingi sõbranna läks sünnitama"
Ütles mees ning suudles edasi ning me liikusime voodi poole, aga siis käis uksekell ja me mõlemad võpatasime.

"Kurat"
Ütles mees vaikselt.

"Ma lähen avan ise"
Ütlesin naeratades.

"Ma jään siia"
Ütles mees ning istus voodile.

"Ei. Mine igaksjuhuks midagi muud tegema"

Mees ohkas ning me lahkusime toast ning ma jooksin ust avama.

"Läks ikka kaua aega. Arvasin et midagi juhtus juba"
Ütles Artjom naeratades.

"Tere sullegi"
Naeratasin

"Kuule. Mul emps hellas. Tahtis et viin su sööma. Et tal hakkas sõbranna sünnitama ja on tal toeks, et tal läheb ööni seal isegi võibolla sest kell on juba 22:05 ju"

"Miks? Võin siin ise ka söögi valmis teha. Pealegi su emal on ka kindlalt kõht tühi kui tuleb ja su isal ka kõht kindlasti koriseb"
Ütlesin naljatades.
Ning poiss muutus tõsiseks ja neelatas tugevalt.

"Kõik ok? Kuule tule edasi üldse"
Ütlesin kui avastasin et ta seisab ikka veel väljas.

"Mul oleks vaja sinuga rääkida. Omavahel. Et keegi ei kuuleks"
Ütles Artjom

"Ärge muretsege. Ma hakkasingi lahkuma. Ma lähen sõpradefa välja"
Ütles mees ning lahkus

"Okei. Nüüd ma kül siin suures majas ihuüksi olla ei tahaks"
Ütlesin Artjomile naeratades.

"Äkki tellime hoopis süüa ja vaatame filmi Arthuri toas"
Pakkus kutt välja

"Kust tead et Arthuri toas ööbin?"
Küsisin ning poiss tõmbus pingesse ja ta hakkas punastama.

"Ma arvasin"

"No camon. Miks näost nagu tomat siis oled?"
Küsisin

"No kurat. Vahele jäin. No ma vaatasin sind pinokliga, ja ma tegelt ka nägin kuidas see värdjas sind suudles ja ma ka tean, mida te siis tegite kui te autoga sõitmas käisite"
Rääkis kutt

"Tema alustas"
Ütlesin kiiresti ning mu silmadesse tekkisid pisarad mis kohe ka välja langesid. Ma ikkagi magasin tema isaga

"Aga miks sina jätkasid?"
Küsis ta mul pisaraid pühkides

Ning ma vaatasin maha ja kutt tõmbas mu enda kallistusse

"Palun vabandust"
Ütlesin vaikselt

"Mia. Ma olen sinus pettunud"
Ütles ta ning läks ära. Ning ma hakkasin veel rohkem nutma. Ma mõtlesin et lähen jooksma. Ma panin jooksuriided selga ning lukustasin ukse ja läksin jooksma. Ma nägin ühte meeste kampa seal aga ümber keeramiseks oli ka juba hilja.

"Hei tüdruk. Pole näinud siin varem. Oled uus?"
Ütles üks mees

Ning ma noogutasin.

"Ma nüüd jookseks edasi"
Ütlesin ning ma hakkasin jooksma aga üks pani mul jala ette ning ma kukkusin ja mees keeras mu ümber ja tuli mulle peale.

"See on liiga avalik koht. Lähme kuskile privaatsemasse kohta"
Ütles see sama kes mul peal istus.

"Mida te teete?"
Küsisin karjudes.

"Rahu. Me ei tee haiget kui sa ilusti käitud. Kõigest lõbutseme natuke"
Ütles mees kes mul peal istus ja silitas mu juukseid.

"Appiii"
Karjusin ma

"Palun tulge keegi mulle appi"
Karjusin veel.

"Mida te teete oma aruga. Kas teil pole üldse naiste vastu austust?"
Küsis keegi. Oot see oli ju Artjom.

"Kuulge. See on ju see kuulsast perest"
Ütles see kes mul peal istus

"Vabandust. Tahtsime kõigest lõbutsega"
Ütles mees ning tõusis püsti mu pealt. Väga hea. Saan uuesti hingata.

"Mia. Tule püsti"
Ütles Artjom ning ulatas mulle käe

"Aitäh"
Ütlesin ning kallistasin teda

"Pole midagi"
Ütles ta oma perfektse naeratusega ja kallistas mind vastu.

"Anna andeks et sellist troppi mängisin ennem"
Ütles ta ning ma noogutasin

"Ma saan aru. Ma imestan et sa mind ei vihka sest Tomas on su isa ikkagi ju"

"Ma pole pahane. Pealegi Tomas pole minu isa"
Ütles ta

Ups. Ei olegi vä?

"Aa. Vabandust"

"Ei ole midagi. Selle pärast ta mind ei seedigi, et mu paps tegi mu empsi rasedaks, ehk tegid minu valmis, kui Tomas ja mu emps semmisid"
Rääkis kutt

"Kas sa tead, kus su isa on? Suhtled temaga?"
Küsisin

"Ei suhtle. Ta jättis mu kohe peale sündi"
Rääkis kutt ning tal tekkisid pisarad silma

"Kas ta jättis tahtlikult?"

"Ei. Tomas ähvardas teda, et ta teeb mulle ja mu emale midagi, kui ta minuga ühendust võtab"
Ütles kutt ning tal tuli üks pisar välja mille ma tal koheselt ära pühkisin ning tõmbasin kuti enda kallistusse.

Loodan et teile meeldis osa.
Pane vote ja i love u❤❤❤

Vahetusõpilane ✔Where stories live. Discover now