10.OSA

610 41 9
                                    

...

Ma olin just politseiga rääkimise lõpetanud ning ma hakkasin veel rohkem nutma ja siis ma mõtlesin et lähen Artjomi juurde, et veel rääkida, sest tema on ainuke kes suudab mulle toeks olla. Ma pühkisin pisarad ära ja tegin näo korda, kuigi silmad olid siiski nutmisest tulipunased.

"Artjom"
Ütlesin kui poiss uksele tuli.

"Käi ära. Mul sai kõik sulle ära öeldud. Ma ei taha sind. Ma ei armasta sind. Mul on sinust juba kopp ees, ära käi mul järgi"
Karjus kutt mu peale.

"Aga Artjom. Mu vanemad..."
Ta ei lasknud mul lauset lõpetada.

"Mind ei koti su vanemad"
Karjus ta mulle vastu ning lükkas ukse kinni.

"Nad on surnud"
Ütlesin vaikselt ning mul pisarad voolasid nagu ojana silmadest välja. Ma jooksin enda tuppa. Ning siis kõlas mu uksel koputus.

"Kes on?"
Küsisin nuttes.

"Mina . Tomas. Ma tean et sa ei taha mind näha, aga palun räägime. Artjomist"
Rääkis ta ning ma tõusin ukse juurest püsti ning tegin ukse lukust lahti. Ta tuli sisse ja ma kallistasin teda.

"Mia. Mis juhtus?"
Küsis Tomas

"Nad on surnud"
Nutsin ma

"Kes"
Ehmus Tomas ära

"Isa ja ema"
Ütlesin nuttes.

"Minu kaastunne"
Ütles mees

"Me mõtlesime et  lähme homme tagasi. Aga tahad sa veel siia jääda? Ma võin sinuga jääda"
Rääkis mees

Ning ma raputasin pead.

Ma lükkasin mehe kallistusest ära ning istusin voodi peale ja mees tuli järgi.

...

Käes oli juba õhtu, ning Tomas oli mulle toeks koguaeg olnud. Ta polnud kordagi ära läinud.

"Ma lähen"
Ütles mees ning tõusis püsti, ning ma võtsin tal käest kinni.

"Ära mine. Jää siia"
Ütlesin ning tõusin püsti.

"Okei"
Ütles mees

Meil tekkis silmside ja ma ei tea miks, aga ma tahtsin meest suudelda ja seda ma ka tegin.

Mees lükkas mu voodile pikali ja suudles mind kirglikult, ning siis liikus oma huultega mu kaelale ning hakkas mu nööpe lahti tegema. Mul oli kleit seljas ja ees olid nööbid.

"Oled kindel et tahad seda?"
Küsis mees ning ma noogutasin.

Ka mina võtsin mehel riided seljast ja varsti olime me mõlemad alasti. Ning see juhtus. Me olime vahekorras...

...

Käes on järgmine päev. Ma ärkasin Tomase kaisus. Alasti. Tomas magas veel , ning ma hakkasin püsti tõusma, aga ta võttis kohe mu käest kinni.

"Ära tõuse veel palun"
Ütles ta

"Ma ei saa. Me ei tohiks"
Ütlesin Tomasele

"Miks siis? Selle pärast, et mul on Linda? Kui see on nii, siis meie vahel pole juba ammu armastust"

"See pole põhjus"
Ütlesin ma ning läksin ta kõrvale tagasi ning ta võttis mu põsest kinni ja silitas seda. Ning ta proovis mind suudelda, aga keerasin pea ära.

"Mis siis põhjus on Mia? Ma ju armastan sind"
Ütles mees kurvalt.

"Ma tean, et sa oled mu onu"
Ütlesin kiiresti välja.

Andke andeks, et pole ammu postitanud. Ei, ma ei lõpeta ära. Lihtsalt see e-õpe on mul vaba aja täesti ära võtnud. Õpetajad nagu üldse ei mõista, et meil peaks olema vaba aega ka. Niiet. Siit tuleb uus osa. Loodan et teile meeldib, ma kiiruga proovisin valmis teha.
Teie Anelle♡

Vahetusõpilane ✔Where stories live. Discover now