Vahetusõpilane ✔

1.OSA

Ma ärkasin nõmeda äratuskella peale, mille ma koheselt kinni panin. Tegin endale meigi ja valisin mingid teksad ja pusa. Õnneks oli suvi tulemas. Või nohm. Soojad ilmad olid lähenemas. Praegu on Mai algus.

"Hommik emps"
Ütlesin emale kes juba köögis toimetas. Ning ta tervitas mind ka vastu.Ma sõin šokolaadi müslit ning kui söödud sain hakkasin ma siis bussile minema. Kui bussikasse jõudsin, nägin bussi minemas.

"Kurat"
Ütlesin kõva häälega kui sain aru et olin bussist maha jäänud. Ma mõtlesin siis empsile hellata, et äkki saab ära viia, jah meil oli auto. See oli kingitud.

"Hei emps"

"Kullake. Juhtus midagi?"

"Ja. Ma jäin bussist maha. Saaksid sa mu kooli viia?"

"No saaksin küll. Aga ma lähen täna hiljem. Sa jõuaksid alles neljandasse tundi. Ja ma ei hakka edasi tagasi sõitma. Ei taha kütust kulutada. Niigi maksab see palju"
Rääkis ema

"Hea küll. Ma tulen koju tagasi. Lähen siis neljandaks tunniks"

Mitu tundi hiljem koolis...

Mul lõppes just matemaatika, mida annab klassijuhataja.

"Mia. Saaksin ma sinuga korra rääkida?"
Küsis

"No ma kuulan"
Naeratasin ma õpetajale.

"Vaata meil on tulemas õpilasvahetus. Ja ma mõtlen et meie klassist võiksid sina minna."

"Ja kuhu ma läheks?"

"Saksamaale, münchenisse, aga eesti peresse"

"Mida? Ei..."

Paar päeva hiljem...

"Emps sa ei pea muretsema. Olen juba kuu aja pärast tagasi"
Ütlesin empsile ning kallistasin teda lennujaamas.

"Kuule..mul on nüüd kiire"
Ütlesin emale kui kuulsin et mu lennuk väljub 15 minuti pärast.

"Ma jään sind väga igatsema. Palun helista kui kohal oled, ja helista mulle kohe kui midagi juhtub"
Ütles ema ning kallistas mind väga

"Mina jään sind ka. Ja muidugi isa ka. Kahju et ta töölt ära ei saanud"
Rääkisin ning siis ma lehvitasin emale ja jooksin lennuki peale.

Ma kardan täiega, sest mulle tulevab vastu see pere, kelle juurde ma lähen kuuks ajaks elama. Ma tõesti loodan et see on normaalne perekond...

Kui ma lennukisse jõudsin, istusin ma mingi kuti kõrval. Ta kuulas kõrvaklappidega musa aga siis talle helistati vist sest ta hakkas kõrvaklappidr mikrofoni rääkima.

"Ja ema. Ma ootan sind lennujaamas....Oot kes veel tuleb?"

...

"Miks mina alles nüüd kuulen sellest"
Küsis kutt kurjalt.

...

"No jaa. Aga ma ei saanud isegi Arthuriga hüvasti jätta. Sa tead seda väga hästi kui väga ma temast hoolin ja kuu aega. See on nii pikk aeg"
Rääkis ta juba rahulikumalt ma vaatasin kuti poole ning tal olid pisarad silmas. Siis tuli ka mulle meelde et ka mina pean olema vanematest ja sõpradest kuu aega eemal. Ja ka mina ei saanud papsiga hüvasti jätta, ning ka minul tulid pisarad silma mis mul kohe välja voolasid. Ma vaatasin aknast välja.