Langenud armastusse (1. Raamat)

9. peatükk

,,kutsu!" hüüab Maria punnis silmadega mulle vastu kui ma uksest sisse kargan.

,,kus on Catherine,rhh?" küsin temalt lõrisedes vastu.

,,mh Richardiga üleval." mõmiseb ta omaette.

,,oi ei!" ja Jooksen trepist üles.

Jõuan üles ja proovin teada, kus ruumis ta on, sest siin majas on nii palju erinevaid ruume. Kuulen lõpuks Catherine mõtteid ,,mh Damen!" ta mõtleb,et see Richard olen mina või. Richard pole minuga nii ligilähedalgi. Tal pole nii kuum keha nagu minul. Richard on roheliste silmadega vastik tüüp, ei saa millegist arugi. Kui Teeb neile välja siis on tüdrukud kohe kohal. Klassis koos minuga on ainus normaalsem poiss Ryan. Ta on siniste silmadega, lühikest kasvu poiss aga moodsam. Ta valib ikka tüdrukuid aga mitte nagu Richard, joodab tüdrukud täis ja siis hakkab neid kordamööda keppima. ,,vastik!" mõtlen ma tülgastavalt. 

Olen leidnud selle toa vahepeal, kus Richard ja Catherine on. Lähen ukse taha ja karjun ,,lase sisse kurat võtaks!" mitte keegi ei vasta. ,,rhh!" urisen ma. ,,see ei saa nii olla!" vangutan pead. Taganen kaugele ja valmistun, et vastu ust jooksta ,,rhh! Seda asja ma nii ei jäta!" ning jooksen vastu ust ja pauguga läheb uks lahti. Richard istub Catherine peal ja Catherine ise magab juba. ,,roni ta pealt maha, värdjas!" lõrisen tugevasti.

Richard ronib maha nii kiiresti ja krahmab kiirelt ahju juurest ahjuroobi ning suunab selle minu poole. ,,hoia minust eemale, marutõbine hunt!" karjub mulle, ise näost punane nagu tomat.

kõhatan ,,ehh! ma olen libahunt ja see tüdruk on minu!" ning näitan käpaga tüdruku poole.

,,Kuidas saab see tüdruk sinu oma olla?" küsib arusaamatult.

,,sest see lihtsalt on nii!" nähvan talle, välgutades oma valgeid teravaid hambaid.

,,ma ei saa aru!"

,,sa vennike oled vist nii täis, et midagi ei mõista." Naeratan talle koeranäoga.

,,ega tead ei mõista jah!" vaatab mulle rumalalt otsa.

,,Ma viin tüdruku koju nüüd. Paistab,et ta on väga väsinud."

,,olgu hr.libahunt!" ta teeb Hiina Geishade kummardust ning astub samm eemale.

Astun voodi juurde ja Richard tuleb mulle lähemale. Ma urisen talle hoiatuseks aga ta tõstab Catherine voodist mulle selga. ,,aitäh!" tänan teda ning Jooksen kiiresti majast välja, Catherine mu seljas. 

,,Ma ei julge sind, kallis eriti koju viia, sest su vanemad võivad riidlema hakkata. Nii, et täna ööbid minu juures. Muidugi, kui sul selle vastu midagi ei ole." 

Mõne aja pärast oleme minu pool. Mu vanemaid pole õnneks kodus. Viin ta enda tuppa ja sätin ta ilusti oma voodisse, oma kõrvale. Kuulen äkki võtmete kõlksatust ning ukse paukumist. Panen oma toa ukse natukene irvakile ja lähen vaatama, kes tuli.

,,oi tere!" vaatab ema mulle väsinult otsa ja küsib ,,Sa ei magagi veel?"

,,ma ka alles jõudsin."

,,ooooo!" teeb ema äkki suured silmad ,,Ka peolkäijaks äkki hakanud v?"

,,ei me lihtsalt koos Catherinega olime pargis ja vaatasime koos taevas erinevaid tähti."

,,oi kui romantiline!" nämmutab ema.

,,mh jah ja siis ta jäi mu kaisus veel magama."

,,nii armas!"

,,ema! Kas Cathy võib ööseks meile jääda?"

,,No muidugi. ma teen teile mõlemale hommikul süüa ka."