4. peatükk

462 28 0
                                    

Oli möödunud kolm nädalat aga Damenist polnud jälgegi. Olin ta pärast mures. Ma ootasin Dameni kõnet aga ta ei helistanud.

,,Damen, kus sa oled?'' küsin ma päikeselt aknast välja vaadates.

Siis tuli uksest sisse mu ema ja ma puhkesin nutma.

,,mis viga?'' küsis ema mind hellalt silitades.

,,lihtsalt nagu Damen oleks kadunud, ta ei helista mulle!''

,,aga helista ise!''

,,olgu.'' võtan mobiili ja valin Dameni numbri aga ta ei vasta ainult mobiilis ütleb malbe naishääl,et ,,telefon,  millele te helistate on hetkel hõivatud või mobiillevist väljas!''

,,väljas!'' viskasin mobiili riidekappi ja puhkesin uuesti nutma.

,,aga mine ta koju siis.''

,,asi on, et ma ei tea kus ta seal öismäel elab.''

,,vaesekene! Tule siia!'' ema kallistab mind.

,,ema, ma lähen välja. Mul on värsket õhku vaja.''

,,olgu.''

Panin jalatsid jalga ja läksin pargi suunas. 

Mõtlen endamisi igast asju välja ,,Damen on kindlalt mind maha jätnud!''

Tänava nurga taga näen üht maas lebavat ning läbipekstud poissi ja tema ümber on kolm poissi veel. Nende seast tunnen oma vanat klassivenda Rainerit aga ma ei näe kes on see kes maas lebab. Ma hakkan nende poole jooksma kui kuulen Rainerit midagi ütlemas maas lebavale poisile. ,,näed su printsess tuleb juba!''

,,mida te teete siin?'' küsin ma Rainerilt ja tema sõpradelt.

Siis märkan seda poissi, kes maas lebab liikumatult. See on Damen.

,,Damen!'' hüüan ma talle aga ta ei vasta.

,,oi kas sul tekksid selle poisi vastu tunded?'' narrib Rainer mind.

,,Rainer, mis see sinu asi on?''

,,on ikka küll kurat!'' 

Vaatan Damenit ja vaatan tema haavu ning sinikaid üle kogu keha ,,miks te nii tegite, aahh!''

,,sest Catherine, sa oled minu tüdruk.''

,,kust sa seda võtad?''

,,sa ei tea kui tugevad tunded mul on sinu vastu, Catherine!''

,,ma ei tunne su vastu midagi!'' sülitan talle näkku.

,,kohe hakkad tundma!'' Tema kaks sõpra haaravad mul kätest kinni ja Rainer hakkab mind lahti riietama.

,,Rainer, palun ära tee!''

,,ma armastan sind, Catherine!''

,,palun Rainer! Ma tahan sinuga privaatselt olla aga mitte inimeste pilkute all.''

,,olgu, kallis! Mu punker asub siin lähedal.''

Ma tean mida ma teen aga ma tahaks seda teha Dameniga mitte Raineriga.

Olemegi ta punkris ja ma kardan natuke. Damen jälgib mind üksisilmi maas ja tal nagu oleks nutt kurgus. Ta ei saagi vist mind aidata ja paistab, et ta pole ka nii tugev nagu Rainer, poistele vastu hakata.

,,Kallis oleme kohal!''

,,tule heida koos minuga voodisse, Rainer!'' ütlen ma šeksikalt heites voodisse pikali.

,,kohe tulen!''

Tema sõbrad ja Damen vaatavad meie tegemisi pealt.

Tunnen Raineri külma keha vastu mu keha ja tema käsi mööda mu keha rindadelt allapoole libisemas. Ta riietub mind lahti ja ma värisen. ,,suudle mind!'' ütlen ma talle kõrva.

Rainer suudleb mind oma siniste huultega ja suudleb mind kuni alla välja, nabani. Ta oskab nii mõnusasti. Kuigi ma ei oska seda võrrelda Dameniga veel.

,,kui ma kaotan oma süütuse siis olgu selleks õige poiss!'' ütlen ma Rainerile silma vaadates.

Damen vaatas mind kurvalt ja ma panin seda tähele. 

,,ja selleks olen mina?'' küsib Rainer.

Ma ei vastanud talle aga ta oli peaaegu valmis mind juba süütusest vabastama. Ta oli mulle sellega nii lähedal kui Damen urisema hakkas vihaselt ,,selleks olen mina, kes ta süütuse võtab!''

Ta hüppas õhku ja ta lõi õhus helendama.

,,mis toimub?'' vaatas Rainer ehmunult.

Kui Damen maandus, ta polnud enam inimene ta oli nagu hunt kollaste silmadega.

,,misasja?'' 

Raineri sõbrad jooksevad kiiresti uksest välja. ,,Mark, Joosep! Ärge jätke mind selle elajaga kahekesi!''´

,,rhhh!'' tuli Damen urisedes Rainerile aina lähemale.

,,kao minema!''

,,mitte enne kui saan tüdruku tagasi!''

,,ma tahan ka tüdrukut kas jagame ta pooleks?''

,,rhh, mul on su naljadest kõrini!''

,,olgu ma annan alla!''

,,Cathy siia!''

,,ega ta sulle mingi koer pole!''

,,rhh ta on minu tüdruk ja ma armastan teda!''

,,Catherine, kas sa armastad seda metsalist?''

,,Ma armastan Damenit väga!'' ma lähen Dameni kõrvale ja imestan kui pirakas ta libahundina on.

,,Catherine ma armastan sind ka!'' ütleb Rainer kindlalt.

,,ta ei armasta sind, sest sa püüdsid teda vägistada.''

,,aahh, mida iganes.'' lööb käega ja jookseb minema.

Paneb ukse kinni ja ütleb ,,vähemalt see on läbi.''

,,aitäh sulle!''

,,ära mind täna, täna minu sisemist looma.''

,,aitäh sulle hr libahunt.'' 

Damen kurja kähiseva libahundi häälega. ,,Aitäh!''

,,Damen, kas sa oskad tagasi ka muutuda?''

,,muidugi.''

Varsti ongi libahunt armas pruunide silmadega poiss. ,,Damen mhh!'' 

Suudlen teda ,,ma tahan sind, Damen!''

Langenud armastusse (1. Raamat)Where stories live. Discover now