Hommik, kell on saanud 7.15 ja alustan kulgemist Pärnust Narva suunas. On pime, vesine ning mõte järgmisest kolmest ja poolest tunnist autoroolis ei tundu eriti ahvatlev. Mööduvad tunnid, krutin raadionuppe ja üritan leida meeleolule vastavat meelelahutust. Narva maanteel muutub raadio Elmari kvaliteet eriti kehvaks ja seda intensiivsemalt skanneerin erinevaid kanaleid. Jee, leian. Teritan kuulmekanaleid. Monotoonse häälega onu tsiteerib kedagi Paulust, kes on aastaid tagasi omad mõtted salmide vormis mingisugusesse raamatusse vorminud. Mida salm edasi, seda morbiidsemaks muutuvad eelnimetatud tüübi mõtted ja tsitaadid. Paulus on täheldanud, et maine elu peab olema üks kannatuste rada, kus inimlooma eesmärk on elada viletsuses ja palvetada, sest pärast surma saabub aeg, kus kõik saab küllaga tasutud.
Anna kannatust.
Kuulan edasi.
Oleme jõudnud salmini 38 ja nüüd läheb asi eriti horroriks. Paulus kutsub üles inimesi sandistama, sest kui sa oled patuse silmaga kedagi vaadanud tuleb viimane silmnäost kindlasti välja koukida ning pärast mõne jäsemega pattulangemine viib su käe jäädavalt kehast eemaldamiseni.
Aga edasi.
Kui sa oled oma maise kannatuse lõpetanud, siis võiks ju eeldada, et saad rahulikult surnult maas vedeleda, aga ei. Nüüd sunnitakse sind mööda taevatreppi üüratustesse kõrgustesse ronima. Veab kui sa kõrgust ei karda. Kui sa väsinuna ja higisena oled kohale jõudnud, siis sinu lootus kergele puhkusele ja paradiisile kustutatakse koheselt, sest mingi tüüp hakkab sinu üle kohut pidama ja kuna ta soovib ilmselgelt oma vastutust hajutada, sunnib ta selles osalema ka oma poega, kes mingil seletamatul põhjusel peab koguaeg tema paremal käel istuma. Parem oleks, kui see peatüüp kiirelt otsuse ära teeb, sest see poeg on üks kahtlane vend ja vihkab kindlalt inimesi (kuigi püüab teisiti väita), sest nood on teda igiammusel ajal risti otsas päikese käes pikalt kuivada lasknud ja odaotstega surnuks torkinud.
Kui Teil tekib nüüd küsimus, siis tegemist on Pereraadioga. Ausõna perega pole siin vist midagi pistmist, sest õhtul lastega raadio ümber istudes selliseid lugusid küll ei tahaks kuulata.
Enne kui asi päris käest ära läheb, saabub Narva.
Ahjaa, põrgus pidi riigiametnike jaoks eraldi katel olema, kus tuli eriti heleda leegiga põleb. Tulevik tundub soe.
