Meie lugupeetud meditsiinitöötajad on viimasel ajal täheldanud, et igapäevane sõidukijuhtimine mõjub positiivselt mõningate haiguste ravile ja füüsilise liikuvuse parendamisele autoroolis.
Linnalises keskkonnas on eriti arenenud juhtide aeroobne liikuvus, kus kaasliiklejate ootamatu käitumine toob positiivses võtmes kaasa alajäsemete kiire lihaspingutuse ja jalalaba või pöia sirutuse. Lisaks alajäsemetele saavad rakendust ka ülajäsemed, kus hoogne randmetööd ja sõrmede liikuvust parandavad erinevad käemärgid ja viiped. Tihti kaasneb jäsemete tööle verbaalne akustika, mille tulemusena saavad koormust alalõug ning mitmed näolihased.
Negatiivse poolena võib verbaalse akustika puhul välja tuua kaasreisijate kuulmekahjustused ja logopeedid on avastanud, et alaealiste kaasreisijate sõnaline väljendusviis võib saada pöördumatuid kahjustusi.
Trassil liikujad saavad ravi üldjuhul südame veresoonkonna haiguste puhul. Ootamatud möödasõidud, pimedas kurvis vastassuuna vööndis sõidukid ning peateele ettesõit panevad roolisolijate südame kiiremini lööma, mis omakorda suurendab veresoonte seina elastsust ja kolesterooli liikuvust soontes. Positiivsemat mõju avaldab selline südamepekslemine koos aeroobse - ja lingvistilise tegevusega.
Mõningast uurimist ja andmete töötlemist vajavad veel sisehaiguste arstid, sest eelkirjeldatud manöövrid mõjuvad küll positiivselt ja lõdvestavalt seedetraktile ning kaotavad puhitused ja kõhukinnisuse, aga sellised juhid ei ole eriti koostööaltid ja andmed on esialgu puudulikud.
Ahjaa. Uurimise all on veel seos ootamatu manöövri ja üllatusliku suursilmsuse vahel.
